Port: tehisintellekti arengul peab pöörama rohkem tähelepanu väärtustele ({{commentsTotal}})

Kuigi inimkond pole suutnud veel luua ideaalset sünteetilist inimmõistust, on Raadio 2 tehnikasaate "Portaal" autori Kristjan Pordi hinnangul praegu võimalus ennetada alles areneva laia tehismõistuse varjukülgi, kaasates tehisintellekti uurimisse filosoofe, kes suudaksid anda efektiivsuse vaimus arendatavale iseõppivale tarkvarale väärtusruumi, kus uusi teadmisi arendada.

Tehnoloogia areng on kutsunud esile automatiseerimise laine. Nii on räägitakse tootmisest robootika juhitud neljandast tööstusrevolutsioonist, planeerimisrakendused loevad e-kirjadest välja kohtumisaegasid ning algoritmide abil toimetatakse sotsiaalmeedia kasutajateni sisu, mis just neid huvitab. Taolisi näiteid võib tuua veel kümneid, kuid neid lahendusi ühendab üks iseloomulik joon – need on inimeste välja mõeldud ja ehitatud tarkvara lahendused.

Tehisintellekt seevastu pole eesmärgipäraselt , vaid inimese käivitatud ja masinõppe läbinud isetegutsev tarkvara, mis suudab leida probleemidele lahendusi võttes arvesse varem omandatud teadmisi. Teisalt on praeguseks arendatud tehisintellektid äärmiselt kitsa silmaringiga ehk nad on suutelised tegutsema ja end täiendama ühe kindla eesmärgi raames.

Kristjan Pordi sõnul on tehisintellekti hingeelu mõistmise võtmeküsimus, kuidas tehisintellekt pärast masinõpet probleeme lahendab. "Ta (tehisintellekt – toim.) oskab jätta mulje, et ta jõudis vastuseni, mis meie jaoks on huvitav ja üllatav, aga me ei saa masinat analüüsides aru, kuidas ta selle vastuseni jõudis," kirjeldab Port.

See mõistmatus on sütitanud tehnoloogia ringkondades elava arutelu küsimuses, kas peaksime arendama tehnoloogiat, mille arengut ei suudeta prognoosida. Teadlaste ja arendajate dilemma on hakanud mõjutama ühiskonda. "Me näeme, et poliitikaid on hakatud ümber kujundama ja õigusloomes toimub tõsine ärevus," selgitab Port. Eelkõige on huvitatud tehisintellekti arengust ettevõtlus, kuid näiteks Venemaa president Vladimir Putin on väitnud, et riik, kes arendab esimesena tehisintellekti valitseb maailma.

Tehisintellekti võimu võib ehk kõige paremini tunnetada sotsiaalmeedia turunduses, kus kasutajad on muutunud kaubaks. "Nüüd räägitakse tehisintellektist, kui väga tõhusast inimeste profileerimise vahendist, mis pole niivõrd algoritmiline, vaid suudab võtta tohututes kogustes andmeid ning leiab üles meie nõrgad kohad, mille peale ütleme – jah, ma kindlasti vajan seda hambapastat," ütleb Port.

Kuidas kujutame tehisintellekti arengut?

Tema hinnangul on kasutajate andmete töötlemine mõjutustegevuseks probleemne valdkond, kus piltlikult öeldes röövitakse salaja inimeste vabadus. Ühtlasi näitab varjatud tehisintellekti rakendamine, et tegemist pole üldjuhul punase silmaga kurja roboti või limase ajuga, mis on tuhandete kaablitega ühendatud serveritega. "Tehisintellekt ei pea olema kastis, vaid tänapäeval ongi üldjuhul tegemist virtualiseeritud arvutite süsteemiga, mistõttu ongi inimesel keeruline tehisintellekti ette kujutada," sõnab Port.

Tema arvates on kaheldav, et inimkond tervikuna suudab kokku leppida tehisintellekti arendamise põhimõtetes ja seeläbi ennetada tehismõistuse varjukülgede avaldumist. "Hetkel on näha, et erinevad riigid või konkureerivad ettevõtted proovivad teha midagi, mis on teistest parim, siis nad ei juhindu mitte eetikast, vaid kasumlikkusest ehk kas nad on konkurentsivõimelised, kas nad on suutelised palka maksma ja nii edasi," möönab Port.

Kas eetiline tehismõistuse arendamine on võimalik?

Sestap rahustatakse ühiskonda aruteludega, kus räägitakse väärtustest ja moraalist, kuid päeva lõpuks loeb siiski efektiivsus. "Siin on filosoofidel päris palju tööd, sest seni on palju palka makstud erinevatele arendustöötajatele öeldes, et filosoofid näksivad pliiatsit ja vaatavad lakke. Kuid nüüd hakkame nägema, et teatud väärtussüsteeme peab läbi analüüsima," leiab Port.

Nii on filosoofid kritiseerinud Google'i suhteliselt lihtsakoelist nägemust inimloomusest, mis nende hinnangul põhineb valedel eeldustel. "Me küll luua intellekti, mis täidab ülesande, kuid väärtusruumi läbi mõtlemata kanname tõenäoliselt kahju. Kuid seda kahju saab vältida, kui tegevused paremini läbi mõelda," toonitab Port.

Just väärtuste tajumine on praegusel hetkel isemõtlevate masinate kõige suurem nõrkus. Täpselt nii nagu arutult tuupinud tudeng suudab ka masinõppe läbinud tehismõistus loetleda ette fakte. "Nii nagu masin peab lahendama väärtussüsteemiga ülesandeid – näiteks inimest teenindama või talle kohvi keetma – vot seal võivad tekkida kerged seisundid, kus saab öelda, et see kohvi ei maitse hästi või teenindus ei olnud inimlik. Selliseid ülesandeid masin veel ära ei lahenda," kirjeldab Port.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: