Tehismõistus tunneb naljakad sõnad ära
Tehismõistus saab tänapäeval juba üsna hästi inimkeelest aru: tõlgib vigadega ühest keelest teise ja ajab isegi inimesega lihtsamat sorti juttu. Aga on üks asi, mida tehismõistus inimkeeles hästi ei taba. See on huumor.
Nüüd on Ameerika teadlased asunud seda puudust kõrvaldama. Adam Kalai tarkvarafirmast Microsoft ja ta kolleegid õpetasid tehismõistuse ära tundma naljakaid sõnu. See osutus palju lihtsamaks ülesandeks kui pikemate või lühemate humoorikate tekstide või lausete äratundmine.
Kalai ja kolleegid tuvastasid kõigepealt varasemate uuringute ja enda tehtud küsitluse põhjal, millised inglise keele sõnad on ameeriklaste meelest naljakad. Neid sõnu sai terve hulk, nagu näiteks gobbledegook, crapola või schmuck.
Uuring tehti ju Ameerikas, aga ega eesti keel kindlasti kehvem ei oleks olnud. Meilgi on rahva käest naljakaid ja lahedaid sõnu küsitud, ja leitud või leiutatud selliseid pärle nagu lüpsendipaksend, punnivinn, mulinaad, türnühvel, saatanasihitis või lihtsalt öö.
Kalai ja ta kaaslased esitasid naljakad ja mittenaljakad sõnad tehisintellektile vektoritena mitmesajamõõtmelises ruumis. Nii oli tehismõistusel neid võimalik matemaatiliselt analüüsida. Ja ennäe, ta hakkaski ette antud andmete põhjal ise taipama, millised sõnad on naljakad.
Kui nii edasi läheb, siis võib tehismõistus peagi ka ise hakata nalja viskama! Oma praegustest tulemustest kirjutavaad Kalai ja kaasautorid võrguvaramus arXiv.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa