Peale jäsemete liigutamise Pepper praegu suurt ei tee ega räägi, sest temaga tegelevad üliõpilased võtsid robotist olemasoleva tarkvara maha, et ise teda õpetada ja täiustada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie eesmärk on see, et Pepper inimestega hakkaks paremini suhtlema. Näiteks praegu, kui sa temaga räägid, küsid temalt küsimuse, siis ta vastab täiesti mööda. Aga meie siin vaatame, et sensorid ütlevad seda ja teevad toda, et loodetavasti kui küsid, kuidas ilm on, siis ta räägib sulle ilmast, mitte ei vasta "Aa, jaa, tere sullegi"," selgitas arvutitehnika üliõpilane Kristo.

Pepperi õpetamine on üliõpilaste jaoks praktiline viis ka ise uusi teadmisi ja kogemusi saada.

"Ma ei ütleks, et ta on lihtsalt arvuti. Ta on inimesega üsna sarnane, aga tihti ta ei saa aru, mida me talle ütleme või mida me temast tahame," ütles arvutitehnika ja robootika üliõpilane Andro.

"Vahel me räägime temaga lihtsalt oma lõbuks ja paneme teda liikuma, aga nüüd juba tegeleme tõsisemalt ja avastame seda aina rohkem," rääkis arvutitehnika ja robootika üliõpilane Kadir.

Ülikoolis on teisigi roboteid, kuid Pepper on neist kõige sarnasem inimesele.

"Tõsi, tal pole jalgu, aga tal on see-eest olemas kaks kätt, pea, ta saab liigutada nii oma käsi, sõrmi kui ka pead. Lisaks on tal olemas kaamera, mida võib vaadelda kui Pepperi silmi. Ühtlasi on tal olemas kõlar, mis tingilikult öeldes on Pepperi suu," selgitas robootika dotsent, projekti juhendaja Karl Kruusamäe.

Loodetavasti saab semestri lõpuks Pepperiga jutule ka eesti keeles.