Eesti ülikoolid seisavad silmitsi kahe mõneti vastuolulise väljakutsega: ühest küljest on prioriteet rahvuvahelistumine, mis suurendab ingliskeelse õppe mahtu, aga teisest küljest on oluline edendada ka kvaliteetset emakeelset õpet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Siiski tuleb õppekavadesse aina rohkem ingliskeelseid aineid ja mitmed õppekavad ongi magistriastmes ainult inglise keeles.

"Täna kindlasti ülikoolide seisukoht ei ole, et me läheme täiesti inglise keelele üle. Pigem on mõte ikkagi selles, et kasutada kõiki neid erinevaid pädevusi ja tagada meie noortele konkurentsivõimeline haridus, millega nad üsna rahvusvahelisel tööturul saaksid hakkama, isegi kui nad töötavad Eestis," rääkis Eesti rakendusuuringute keskuse Centar vanemanalüütik Mari Liis Räis.

Tartu ülikooli õppeprorektor Anneli Saro ei näe selles probleemi, et eestikeelsetel õppekavadel on mitmed ained inglise keeles. Tema sõnul on see just kasulik.

"Siis me tegelikult saame niisuguse kaks ühes, et me õpime nii eriala kui ka õpime võõrkeelt selle eriala kaudu. Ma usun, et see on väga kaval kombinatisoon," selgitas Saro.

Keeleseadus ütleb, et eestikeelne õpe tähendab 60-protsendilises mahus eesti keeles õppimist. Analüüsist aga ilmnes, et seda ei mõõda otseselt keegi, mistõttu on õppekavajuhid seda kohustuslikku mahtu tõlgendanud isemoodi.

"See seab natukene erinevad koolid, õppekavad ebavõrdsesse seisu, kuna täna sõltub sellest, kuidas õppekava juht ise tõlgendab oma võimalusi erinevates keeltes õpet pakkuda. Sellest tulenevalt on erinevalt - mõnel pool rohkem inglise keelt ja teisel pool vähem, kuigi tahaks võib-olla rohkem," rääkis Räis.

Rahvusvahelistumise tuhinas peavad ülikoolid oluliseks ka eesti keele lippu kõrgel hoida. Näiteks on Tartu ülikoolis kõigil bakalaureuseastme eestikeelsetel õppekavadel akadeemilise eesti keele kursus tehtud kohustuslikuks.

Hiljemalt paari aasta pärast saab ka kõigis ingliskeelsetes õppekavades olema üks eestikeelne aine.