Poole õppeaasta pealt, 1. veebruarist muutus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis täpsustas väikeklasside avamise korda hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste jaoks. Eesmärk on tagada erivajadustega õpilastele võimalus omandada põhiharidus oma tavakoolis ning luua selleks väikeklasse vajaduse tekkimisel.

Nüüdsest võib raskema erivajaduse korral õppida väikeklassis kuni kuus õpilast ja kergemal juhul kuni 12 (varem neli ja 12). Säilinud on ka üks ühele ehk individuaalõppesse määramise võimalus eriti keerulistel juhtudel. Millist tuge HEV-laps täpselt vajab, otsustab kooliväline nõustamismeeskond. Varasemast täpsest jaotusest, millise erivajadusega millist õppevormi rakendada, on seaduses loobutud ja otsustamine on tehtud paindlikumaks. Ent kõigil koolidel peab olema ka jooksev ja paindlik valmisolek vajaduse ilmnemisel väikeklassi rajamiseks.

"Surve ei ole riigi poolt, et lapsed peaksid tingimata saama erikohtlemise või ei tohiks minna erikooli, vaid vanemate poolt, kes soovivad, et nende lapsed käiksid tavalises koolis, sest kogu ülejäänud elu nad peavad ju ka tavaliste inimestega kokku puutuma," leiab haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets, kommenteerides teemat ERR-ile. "Kõik koolid peaksid seda tagama. Meil on ühtluskool, iga laps peaks saama hariduse kodule lähimas koolis."

Muutunud mängureeglid seavad koolidele palju karmimad nõudmised. Kõik tavakoolid peavad olema valmis vajaduse tekkimisel kohe reageerima, enne veel kui Rajaleidja juurde loodud komisjonilt otsus tuleb, sest reeglina vajavad olukorrad kiiret sekkumist ning kui näiteks õpi-, keskendumis- või käitumisraskustega laps ei saa kiiresti väikeklassis eripedagoogi toetatud õppele, kannatab nii see laps kui kogu ülejäänud klass, kes ei saa õppetööga tavatempos jätkata. Lapsevanemad teavad: kasvõi üks selline erivajadustega laps klassis võib tähendada seda, et keegi ei saa keskenduda ega õppida. Seetõttu soovibki riik tagada muutunud seaduse abil paindlikuma lahenduse.

Haridusministeeriumi andmetel on kolmel protsendil lastest raskem eripära ja umbes viiendik vajab mingit tuge oma õpingute ajal, näiteks väiksemat klassi või individuaalõpet. Enim avalduvad erivajadused algklassides ja enam poistel kui tüdrukutel. Umbes pooltel taanduvad need põhikooli jooksul välja.

Kui varem tegeles hariduslike erivajadustega laste koolikorraldusega riik, siis nüüdseks on see kohustus asetatud kohalikele omavalitsustele. Sellega kaasnes ka täiendav raha - tänavu on HEV-klasside loomiseks eraldatud täiendavalt 26 miljonit eurot ning see jaguneb omakorda kaheks: osa sellest on antud koolidele nö profülaktiliselt, et nad saaksid vajaduse ilmnemisel kiiresti väikeklassi või individuaalõppe korraldada, nii et see ei jääks raha taha. Ülejäänud raha saab omavalitsuselt taotleda juba plaanipäraselt, kui vajadus on püsiv, näiteks tugispetsialistide (abiõpetaja, psühholoog, logopeed vms) palkamiseks.

Haridusministeeriumi asekantsler Laidmets möönab, et ehkki raha peaks nüüd omavalitsustel olema, võib olla, et kõigi koolideni pole see veel jõudnud, kuivõrd seadusemuudatus jõustus poole õppeaasta pealt: "Koolid ei pruukinud selleks valmis olla."

Seevastu sügisest algavaks uueks õppeaastaks peaksid kõik koolid selleks valmis olema, sest selleks ajaks on raha ka kindlalt koolideni jõudnud, hindab ministeerium. "Raha peaks tagama selle, et kes on seni väga hästi toime tulnud, jätkaksid, ja kus pole veel väikeklassidega algust tehtud, saaksid sellega alustada."

Väikeklassi suunamine vajab aga lapsevanema nõusolekut. Ehkki on ette tulnud ka neid, kes suhtuvad soovitusse lapsele erituge pakkuda reaktsiooniga "mis te arvate, et ma ei oska oma last kasvatada või?", saab siiski enamik aru, et see abi on lapsele vajalik ning mida varem ta toetatud õpet saab, seda suurem on tõenäosus, et abist on ka kasu.

Laidmetsa sõnul sõltub väga palju ka teistest lapsevanematest - mõistagi on lastel lihtsam olla grupis, kus kõik on sarnased, aga siiski tuleb lapsevanematel harjuda ja arvestada üha enam sellega, et HEV lapsed õpivad tavakoolis, tavaliste lastega koos.

Koolivälist nõustamist koordineeriva SA Innove õppenõustamise peaspetsialist Maris Raudam leiab siiski, et igas koolis on lapsi, kes vajavad tavapärasest rohkem õpetaja tähelepanu ja individuaalset lähenemist. 

"Kohalik omavalitsus kooli pidajana on kohustatud tagama vajaminevad ressursid. Otsustav sõna jääb sellistes olukordades ikkagi lapsevanemale ja seetõttu on siiski juhtumeid, kus pere on õigemaks pidanud vahetada kooli," selgitas Raudam.

Eliitkoolides eriklasse pole

Seda, et erivajadustega laste arv aasta-aastalt kasvab, möönavad kõik pedagoogid, ja seda kinnitab ka väikeklasside statistika: kui 2010. aastal määrati väikeklassi üle Eesti vaid 47 õpilast, kes õppisid kümnes klassis, siis 2013. aastal ületas väikeklassi määratud õpilaste arv tuhande piiri ja klassikomplekte oli juba üle 360. 2017. aastaks oli väikeklassis õppivate HEV laste arv tõusnud 1739-ni, kelle pealt on moodustatud 616 klassi. See ei kõnele siiski üksnes kasvavast probleemist, vaid ka kasvavast teadlikkusest ja sihipärasemast tegutsemisest.

Gustav Adolfi Gümnaasiumis (GAG), kus tegutsevad kõrvuti nii ülelinnalise vastuvõtuga nö valitud õpilased kui ka piirkonnaklassid, on tendentsi hästi märgata.

"Vajadus kogu aeg kasvab, see trend on märgatav. Eeskätt on muidugi piirkonnakoolina määratud klassides HEV lapsi just iseäranis. Samas võib konkursiga vastuvõetud klassides olla HEV eriandekaid lapsi, kellega tegelemiseks on teised vajadused," tõdeb GAG-i direktor Hendrik Agur. "Meil võiks öelda, et näiteks suure kooli esimeses kooliastmes (1.-3. klassid) võib olla üle kümme erivajadustega lapse. Tulevikus näen, et iga lennu peale on üks HEV väikeklass."

Kui vanemate seas eliitkooliks hinnatud GAG-is on ka katseteta piirkonnaklassid, siis näiteks Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Prantsuse Lütseum ja Reaalkool võtavad lapsi vastu üksnes katsete alusel ülelinnaliselt. Nendes kolmes koolis pole loodud ka väikeklasse, nagu ka ülelinnalise vastuvõtuga Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. Kas tõesti pole neisse koolidesse sattunud HEV lapsi üldse?

Ministeeriumi asekantsler Laidmets möönab, et nn eliitkoolides tõepoolest eriklasse moodustatud pole ning aegade jooksul, ka nüüd, on nendeni jõudnud signaale, et erivajaduse ilmnemisel on laps sellisest koolist hoopis välja puksitud.

"Selliseid piinlikke momente on tõepoolest olnud. Süsteemi eesmärk aga pole, et eliitkoolid valivad välja ja tegelevad ainult teatud lastega ja ülejäänud koolid siis tegelevad kõigiga. Igas koolis peab see valmidus olema," ütleb Laidmets, lisades, et ministeerium hoiab kindlasti silma peal, et ka eliitkoolides vajadusel väikeklassid moodustataks.

"Otseselt ei ole keegi kaebust esitanud," lisab ta samas. "Kui selliseid juhtumeid on, tuleks meile teada anda, juhul kui lapse võimed lubaksid eliitkoolis õppida, aga kool ei suuda tuge tagada."

GAG-i direktor Agur nõustub, et ka eliitkoolid peaksid võtma vastutuse HEV õppe tagamisel.

"HEV lastega peaksid tegelema kõik koolid. Mingisugune HEV-idest "vabanemine" ülelinnalise vastuvõtuga koolide poolt oleks eriti küüniline ja väiklane Nõukogude aja jäänuk, mida tänapäevases ühiskonnas ei tohiks tolereerida," on ta resoluutne, pidades väikeklasse heaks lahenduseks.

GAG hakkas väikeklassidega tegelema süsteemselt alates käesolevast õppeaastast. Aguri sõnul konkreetset väikeklasside arvu ei ole ega tule, sest olukord on pidevas muutumises ning neid luuakse vajaduspõhiselt ja dünaamiliselt.

"Vahel on mõned õpilased ainult osa päevast väikeklassis, ülejäänud päeva koos oma koduklassiga. Lapse vaatest ta mõnikord ei pruugi aduda, et vahepeal õpib väikeklassis. Tema jaoks on õppimine üks tervik ja lähtub ainult sellest, kuidas tema arenguks on kõige parem. Olukord võib koguaeg muutuda," rõhutab Agur. "Me ei sildista, et sina õpid ja sina ei õpi väikeklassis."

"Kõige olulisem on see, et HEV vajaduste õppe rahastamine oleks pidev, garanteeritud ja katkematu. Projektipõhisus ja hooajalisus on siin lubamatu," lisab aga Agur. "Õnneks on esialgne rahaeraldus tehtud. Minimaalse see tagab."

Vajadust jätkusuutliku rahastuse järele rõhutab ka Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula: "Meie kõige suurem mure on, et see oleks jätkusuutlik ka võimupöörde korral."

Pajula sõnul on nad juba kogenud seda, kuidas eripedagoogide palkamiseks jäetud raha riigi poolt ära võeti, et see õpetajate palgatõusuks panna. See teeb ettevaatlikuks.

Seda, et eliitkoolid tõrguksid väikeklasse loomast, pole haridusameti juht tajunud, kuid ka tema ei pea õigeks suhtumist, justkui mõni kool võiks end HEV probleemidega tegelemisest taandada.

"Kui õpilane on kunagi sinna kooli sisse võetud, siis probleemide ilmnemisel ei saa temaga käituda nagu kartulisorteerimismasin, et viskame välja. See on vaatluse all meil," kinnitas Pajula.

"Ajaloost on teada juhtumeid, leiab ka täna neid juhtumeid. Ka teiste koolide poolt on tulnud märkuseid," möönab Pajula siiski, et just nii on raskustesse sattunud lastega eliitkoolides siiski käitutud. "Need lahendatakse ära jooksvalt. Vanem saab ise lõpuks aru, et lahkub siit."

Pajula peab olulisimaks seda, et lapsel silm säraks. Teinekord võib see silma hakata särama alles erikooli, näiteks Ristiku Põhikooli jõudes.

"Mõnel juhtumil tekib küsimus ressursi efektiivsest kasutusest – kas koondada erivajadustega lapsed ühte kohta kokku, kui koolis ei ole erisüsteemi, mille loomine on nii kallis, et tekib küsimus, kas see on mõistlik? Mõnel juhtumil on ja mõnel mitte," vastab ta ise.

Nn valmisolekuraha kiireks sekkumiseks eraldas Tallinn 60 eurot õpilase kohta. See võimaldab haridusameti juhi Pajula sõnul palgata keskmiselt kaks täiendavat erispetsialisti igasse kooli. Sügiseks on linn seaduse täitmiseks veelgi enam valmis, näiteks palgatakse täiskohaga HEV õppekoordinaator.

Asekantsler Laidmetsa hinnangul saab õppetööd siiski alati korraldada nii, et õpe on tagatud väiksemas klassis, ja nii ka eliitkoolides.

Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi asekantsleriga ei nõustu.

"Soovid on ju ilusad ja õigedki. Küsimus taandub väga lihtsalt reaalsusele – kas ja millised võimalused ühes või teises koolis seda teha on, vaadates või ruume? Eraldi klassiruumi jaoks ruumi tekitada ei õnnestugi ja praeguseks ei ole meil olnud ka vajadust eraldi klassiruumi selleks tekitada," ütles Kruusimägi. "Küll oleme kaasanud erialaspetsialiste ja teeme koostööd vanematega, kus laps vajab tuge ka mitte nendel kellaaegadel, kui laps koolis käib."

Personaalse tugiisikuga käib inglise kolledžis praegu kaks HEV last, kes on individuaalsel õppel.

"Täna otsime võimalusi võtta gümnaasiumisse vastu HEV õpilast, teades, et tema igapäevane kooliskäimine ei saa reaalne olema, aga soovime tema vaimseid andeid toetada nii, et ta gümnaasiumihariduse saaks," tõi Kruusimägi näiteks.

Lisaks ruumiprobleemidele nimetab Kruusimägi suure murena ka spetsialistide nappust: "Nende spetsialistide puudus on üle riigi hästi suur."

Inglise kolledži direktori hinnangul rakendati teatud nõudmisi seaduses liiga vara, koolid ei jõua neid õigeaegselt täita ja see võib tekitada käärid lapsevanemate soovitu ja kooli pakutavate võimaluste vahele.

Tema hinnangul ei ole HEV puhul alati parim lahendus leida õppevõimalus oma koolis. "Pigem minnakse tavalistesse koolidesse või väiksemasse keskkonda või ka maakeskkonda. Mõni on jäänud ka koduõppele," toob Kruusimägi näiteks inglise kolledži senise praktika pinnalt.

"Kui kuskile sein vahele panna – aga kas see on see, mida tahetakse, kas see on õige koht?" küsib ta väikeklassi loomise nõude kohta. "Küsimus on, kas ta on reaalselt tehtav ja mis ajaga ta on tehtav ja kas on võimalik sellist tuge pakkuda, mida õigusakt ette näeb? Mul tekkis koolijuhina väike hirm, kas suudan järgmisel päeval kohe nõudmisi rakendada ja mil määral."