Tartu Ülikooli rektoriks sai neurokirurg Toomas Asser ({{commentsTotal}})

{{1524491340000 | amCalendar}}
Foto: ut.ee

Tartu Ülikooli valimiskogu valis 187 poolthäälega rektoriks neurokirurgia professori Toomas Asseri. “See tänane tulemus ei ole selline, mida ma arvasin iial tulevat,” ütles Toomas Asser valimiskoosolekut lõpetavas kõnes. Toomas Asseri ametiaeg rektorina algab 1. augustil 2018.

Vastaskandidaat professor Margit Sutrop sai esimeses hääletusvoorus 95 häält, mistõttu läks teise hääletusvooru edasi vaid Toomas Asser.

Hääletuse teises voorus osales 263-liikmelisest valimiskogust 214 liiget. Valimiskasti jõudis 212 sedelit, millest Toomas Asseri poolthäält kandis 187 sedelit. Märgistamata oli 24 ja rikutud 1 sedel.


Ülevaade valimistel toimunust:

Esimene hääletusvoor: Toomas Asseri poolt hääletas esimeses voorus 120 ja Margit Sutropi poolt 95 valimiskogu liiget. Valituks osutumiseks peab kandidaat saama üle poole valimiskogu liikmete poolthäältest ehk 132 häält. Kokku jagas valimiskomisjon välja 218 sedelit ning kõik sedelid jõudsid ka valimiskasti, neist kolm sedelit oli märgistamata.


Valimiskoosoleku alguses oli kummalgi rektorikandidaadil lühike sõnavõtt, millele järgnes 20-minutiline salajane hääletus. Hääletuse tulemusena selgus, et kumbki kandidaat ei saanud vajalikku hulka poolthääli ning nüüd jätkub valimine teises voorus. Hääletamine võtab 15 minutit.


Kokkuvõtted kandidaatide sõnavõttudest

Neurokirurgia professor Toomas Asser tänas ülikooliperet võimaluse eest kandideerida Tartu Ülikooli rektoriks.

“Kinnitan, et rektorina jääb minu uks teile avatuks.” Ta tõi välja, et kandideerimisperioodi jooksul ülikooli liikmetega peetud vestluste käigus on ta saanud väga selgeid sõnumeid ülikooli valupunktidest ja muutmiskohtadest. Ta kinnitas, et just nendega on tal kavas rektoriks saades tegeleda.

Ta rõhutas vajadust suurendada ülikooli rolli ühiskonnas kaasa rääkimisel.

Toomas Asseri kohta on öeldud, et ehk on ta liiga rahulik ja sõbralik, et sobida rektoriks. “Rahulikkus ja sõbralikkus on pigem olnud minule abimehed väga keeruliste küsimuste lahendamisel ja ma arvan, et need omadused on olulised ka rektori ametis.”

Ta ütles, et soovib rektorina tagada ülikoolis rahuliku töökeskkonna. Ta tõi eraldi välja ka eesmärgi, et doktorantidel oleks tagatud positsioon, mis võimaldab neil teadustööd teha ning et sel kõigel oleks väline rahaline tugi.

Asser märkis, et on andnud arstivande kogu eluks ning rektoriks saades annab vande olla olla rektor kõigi – üliõpilaste, doktorantide, õppejõude, teadustöötajate ja tugiteenuste töötajate jaoks.

Praktilise filosoofia professor Margit Sutrop alustas oma sõnavõttu võrreldes Tartu Ülikooli laevaga, mis seilab teaduse merel Eestis ja maailmas. “Tartu Ülikool on eesti teaduse ja kõrghariduse lipulaev,” rõhutas Sutrop.

Ta tõi välja vaenulikkuse ja konkurentsi, mis on ülikooli erinevate valdkondade ning ülikooli ja riigi vahel. Ta märkis valupunktidena nii konkurentsipõhise kesise rahastamise kui ka bürokraatia kasvu. Nende ning riikliku rahastamise teemad on need, millega ta kavatseb rektoriks saades tegeleda.

“Millist kaptenit meie lipulaev vajab?” küsis Sutrop.

Kapten peab jälgima tähelepanelikult ilmastikumuudatusi ja maailmamerel toimuvat, kirjeldas Sutrop ning jätkas, et rektor peab lugema kaarti ja tegema otsuseid ohutuks liiklemiseks.

Ta sedastas, et rektori ülesanne on tagada TÜ-le kui teaduse lipulaevale rahastus, et püsida Eestis ja maailmas tasemel.

Margit Sutrop tõi välja kolm teemat, millega ta kavatseb keskselt tegeleda.

Oluline on tagada TÜ-le piisav ja jätkusuutlik rahastamine: igale töötajale ja doktorandile konkurentsivõimeline tasu. Hoolitseda tuleb väärika tasu ja karjäärimudeli eest ülikoolis, seda nii noorte kui ka emeriteerunud teadlaste osas.
“Peame hoidma oma inimesi.” TÜ edu toetub inimestele, kes hoolivad oma erialast, ütles Sutrop. Tema hinnangul “tuleb luua juurde aega olulisega tegelemiseks”, seda on võimalik teha bürokraatia vähendamise kaudu. Tudengitele tuleb anda stipendiume, et neil oleks võimalik pühenduda õppimisele.
Rektor peab olema kogu ülikooli rektor ja seisma instituutide ja valdkondade arengu eest. Sutrop soovib luua juhtimiskultuuri, kus otsuste tegemine käib kaasavalt.


Tartu Ülikooli rektoriks kandideerisid praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja neurokirurgia professor Toomas Asser. Margit Sutrop on ülikooli eetikakeskuse juhataja, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, rektoraadi liige ning Academia Europaea liige. Toomas Asser on Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, ülikooli nõukogu liige ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Professor Sutropi esitas rektorikandidaadiks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu ning professor Toomas Asseri kandidatuuri seadis üles meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu. Mõlemat kandidaati toetavad nii loodus- ja täppisteaduste valdkonna kui ka sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu.

Tartu Ülikooli rektori valimised 26. aprillil. Autor: Kuldar Jürma / ERR

Kes ja kuidas rektorit valib?

263-liikmelisse valimiskogusse kuuluvad Tartu Ülikooli nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning need professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas.

Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu koosseisust ehk 132 liiget. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat.

Kui aga kandidaadid saavad esimeses voorus võrdse arvu hääli, siis järgmisse vooru pääseja loositakse. Kui ka viimases hääletusvoorus ei saa kandidaat vajalikku arvu poolthääli, jääb rektor valimata.

Valimiskogu valib rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. augustil 2018.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: