Valmisolek südame siirdamiseks peab olema nii arstidel kui ka patsiendil ööpäevaringselt. Ka 25. jaanuari õhtupoolikul tuli tegutseda väga kiiresti, dr Taal oli just lõpetanud Regionaalhaiglas operatsiooni ja lendas seejärel Helsingisse, kus öösel toimus Helsingi ülikooli keskhaiglas edukas südamesiirdamine.

Hommikul pärast siirdamise lõpetamist tuli dr Taal kohe esimese lennukiga tagasi, kuna juba ootas järgmine operatsioon koduhaiglas.

Patsient kosub Eestis ja ta enesetunne on hea, operatsiooni käigus sai eestlanna Soomest pärit südame. Tegemist on teise Eestist pärit patsiendiga, kellele dr Taal südame siirdas, eelmise aasta suvel sai uue südame 54-aastane Eestist pärit mees.

Eesti patsienditele on võimalik Soomes südant siirdada tänu kuuluvusele Põhjamaade elundisiirdamiskeskusi liitva Scandiatransplant ühendusele. Seetõttu on eestlased saanud kiiresti siirdamisoperatsioonile ja doonororganite valik on oluliselt suurem.

"Eestis oleksime oodanud sobivat doonorsüdant tõenäoliselt mitu aastat," märkis dr Taal.

Edaspidi jäävad südamesiirdamise läbinud patsiendid Eesti kardioloogide hoolika jälgimise alla, Regionaalhaiglas koordineerib patsientide ravi dr Pentti Põder.

Väga oluline on patsiendi operatsioonijärgne nõustamine ja jälgimine. Tihe koostöö Helsingi ülikooli keskhaiglaga siirdamise kõikides aspektides jätkub Eesti ja Soome arstide vahel.

Lisaks südamesiirdamisele jätkuvad regionaalhaiglas ka vasaku vatsakese abistamisseadme (LVAD) implantatsioonid. Viimane operatsioon, järjekorras kuues, tehti 22. jaanuaril, ka see patsient on juba edukalt kodus taastumas ja südamepuudulikkusest tingitud kliiniliste näitajate paranemise järel on arstidel plaanis jätta ta südamesiirdamise ootele.