TTÜ teadlased loovad tehnoloogiat radioaktiivsuse vähendamiseks joogivees ({{commentsTotal}})

Kraanivesi.
Kraanivesi. Autor/allikas: Anne-Christine Poujoulat/AFP/Scanpix

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased arendavad tehnoloogiat, mis võimaldab vähendada joogivees loodusliku radioaktiivsuse taset, mis Eestis on tavalisest kõrgem.

Mitmel pool Põhja-Eestis kasutatakse joogivee tootmiseks põhjavett, mille looduslik radioaktiivsus on 2-6 korda kõrgem tasemest, mis on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Tuginedes Terviseameti andmetele on Põhja-Eestis sellise põhjavee tarbijaid 190 000.

Loodusliku radioaktiivsega põhjaveega on probleeme ka teistes Euroopa Liidu riikides, näiteks Hispaanias, Saksamaal, Itaalias, Rootsis ja Soomes, samuti Ameerika Ühendriikides ning mõnes Aafrika riigis.

Vaatamata kehtivatele Euroopa Liidu õigusaktidele, ei kontrollita puhastustehnoloogiate puudulikkuse tõttu radioaktiivsust Euroopa põhjavees süstemaatiliselt.

TTÜ keskkonnatehnoloogia teaduslabori teadlased Anna Goi ja Juri Bolobajev juhivad teadusprojekti  LIFE ALCHEMIA, milles arendatakse välja tehnoloogia vee loodusliku radioaktiivsuse vähendamiseks. Tehnoloogia põhineb mangaandioksiidi abil radioaktiivsete ainete ning raua- ja mangaanisisalduse vähendamisel. Arendatav tehnoloogia vähendab oluliselt nende ainete hulka ja muudab nii joogivee kvaliteetsemaks.

Osakesed kõrvaldatakse veest filtreerimisega ning seadme filtrit tuleb regulaarselt läbi pesta ja hooldada.

Uudne tehnoloogia vajab veel arendustöid: edasi tuleb uurida keemiliste protsesside mehhanismi, samuti tuleb optimeerida mangaandioksiidi kogust ja valida kaasaegsed filtrid, mille eluiga on sobiv ohtlike ainete tõhusaks väljafiltreerimiseks.

TTÜ teadlane Juri Bolobajev on konstrueerinud mangaandioksiidi tehnoloogia baasil töötava prototüübi, et arendada edasi joogivee kvaliteedi parandamise tehnoloogiat. Prototüübil katsetamiseks kulub oluliselt vähem vett ja teisi ressursse võrreldes täismahulise pilootseadmega. Samuti on TTÜ teadlase prototüüp täisautomaatne ehk töötab ööpäevaringselt.

Prototüübi töö uurimistulemusi plaanitakse kasutada juba sel aastal ASi Viimsi Vesi veepuhastusjaama pilootseadme täiustamisel. ASi Viimsi Vesi töödeldud vesi vastab kõikidele joogivee kvaliteedinõuetele, edasise tehnoloogia arendamise eesmärgiks on viia madalamaks vee käitluskulusid.

Kuna vee keemiline koostis on piirkonniti unikaalne, siis ei ole ka universaalset veepuhastustehnoloogiat. Seetõttu tuleb iga veepuhastusjaama tarbeks tehnoloogiat kohandada vastavalt vee koostisele.

Põhja-Eesti põhjavesi asub maakoores sügavusel 60-70 meetrit. Anna Goi sõnul on veetarbijal on oluline teada, et selles sügavas põhjaveekihis olev vesi on maapinnalt tuleneva reostuse eest väga hästi kaitstud.

Kuid kust satuvad radioaktiivsed ained põhjavette?

Anna Goi selgituste kohaselt on põhjavees sisalduvad radioaktiivsed ained on peamiselt uraani ja vähemal määral tooriumi lagunemisest pärinevad ained, mis sattuvad vette looduslikult, st kivimite lahustumisel. Vee keemiline koostis ei piirdu ainult radioaktiivsete ainete kõrgenenud sisaldusega.

Eesti põhjavees ületavad tihti ka ammooniumi, raskmetallide ja vesiniksulfiidi sisaldused seadusandluses sätestatud joogivee piirnorme, millest omakorda sõltub sobiliku puhastustehnoloogia valik. Tehnoloogia valik ja selle kohandamine on omaette kunst, mida valdavad keskkonnatehnoloogia teaduslabori spetsialistid.

Terviseameti andmetel on Kambrium-Vendi puurkaevude vee radionukliidide sisaldusest tulenev juhusliku iseloomuga tervisekahjustus vähetõenäoline. Samas ettevaatuse printsiibist lähtudes võiks neis piirkondades pöörata rohkem tähelepanu imikutele, keda toidetakse kunstlike toidusegudega.

Imikute toidusegude valmistamiseks on soovitatav kasutada pudelivett. Kahjuliku mõju tõenäosus sõltub mitmetest teguritest nagu doosi suurus, organismi vanus ja terviseseisund.

Euroopa Liidu teadusprojekti ALCHEMIA eesmärgiks on kulu- ja energiatõhusa tehnoloogia väljaarendamine joogivee loodusliku radioaktiivsuse vähendamiseks. Teadustöö on rahvusvaheline – Tallinna tehnikaülikooli teadlaste ja ASi Viimsi Vesi spetsialistide kogemust rakendavad partnerid Hispaanias.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: