Raadiokuulaja küsib: mis on see oklusioonifront, mis Eesti kohale venis?
“Üle Eesti on venitatud oklusioonfrondiga madalrõhufront, see liigub edelast kirde suunas ja hoiab taevalaotuse küllaltki pilvisena,” sellist lauset kuulsid täna raadiokuulajad hommikustest uudistest. Ühel raadiokuulajal tekkis selle peale küsimus, mis on see oklusioonifront?
Sõna oklusioonifront tuleb ladinakeelsest sõnas occludere, mis tähendab “sulgema” või “sulguma”. See tekib sooja ja külma frondi liitumisel. Sünoptik Taimi Paljak aga ütleb, et selgitamist tuleb alustada palju kaugemalt.
Tuleb alustada üldisemalt ja õhumassidest, mille omadused, näiteks õhutemperatuur ja niiskuse sisaldus, sõltuvad sellest, missuguse aluspinna kohal need on kujunenud. Kui erinevate omadustega õhumassid kokku puutuvad, siis seda kokkupuutevööndit nimetataksegi frondiks.
Nime saab front selle järgi, missuguste omadustega õhumass on õhuvooluga tulekul. Kui lähenev õhumass on soojem kohapeal olevast, siis on lähenemas soe front ning selle järel on oodata õhutemperatuuri tõusu. Kui õhuruumi on tulekul külm õhumass, siis selle eesliinil on liikumas külm front.
Erinevate omadustega õhumasside kokkupuuteala ümbritsevad tihedad sajupilved, millega sooja frondi puhul kaasnevad laussajud, külma frondi korral tugevad hoogsajud.
Kiirelt liikuvad madalrõhkkonnad kannavad kaasas erinevate omadustega õhumasse st nii sooja kui külma õhumassi.
Külm front liigub õhupöörises soojast frondist kiiremini ning soojale frondile järele jõudes moodustub okludeerunud front. mida ümbritseb lai pilveala ühe tihedate sadudega. Mõne aja möödudes suured kontrastid ühtlustuvad ja sajud nõrgenevad.
Euroopa 60-nda laiuskraadi ümbruses jõuavad õhumassid meile valdavalt läänekaarest. Kui talvisel ajal on ülekaalu saavutanud idapoolne külm õhumass, siis Atlandi ookeani kohalt sisse tungiva õhumassiga kaasneb õhutemperatuuri tõus. Sageli jõuab soe pikal teel segunenuna ja sel juhul on tegemist sooja oklusioonifrondiga.
Olukord on vastupidine suvisel ajal. Suure Euraasia mandri kohal soojeneud õhumass kingib meile südasuvist sooja. Kui siis jõuab Atlandi jahedamate veteväljade kohalt õhumass, toob see kaasa sajusema ja jahedama ilma, ilmamuutuse sagedaseks põhjustajaks on oklusioonifont, mille puhul on tegemist siis külma tüüpi oklusioonifrondiga.
Oklusioonifrondi esinemise sagedus sõltub atmosfääri stabiilsusest ehk püsivusest. Kui meie peade kohal valitseb tugev õhuvool, siis toimub soojemate ja külmemate õhumasside kiire vaheldumine ning sageli liiguvad üle Eesti ka frondid ühes sadudega.
Stabiilse kõrgrõhkkonna tingimustes on ilm püsivama loomuga.
Toimetaja: Marju Himma
