Elutööpreemia ehk preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest

Mall Hiiemäe (snd 1937) on eesti silmapaistvamaid rahvaluuleteadlasi, kes on üle poole sajandi tegelnud pühendunult eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. Teadlasena on Mall Hiiemäe huvidering ulatunud eestlaste vaimselt loomingult Eesti looduse ja pärimuskultuuri suhete mõtestamisele.

Mall Hiiemäe oma suvekodus. Autor: Postimees/ Scanpix

Juba 1960. aastatel uuendas ta oluliselt eesti folkloristikat, selgitades oma teadustöödes, kuidas rahvajutud tekivad ja levivad elavas jutustamistraditsioonis. 1990. aastatel aitasid tema tööd omaks võtta arusaama, et folkloor ei ole hääbuva talurahvakultuuri jäänuk, vaid osa elavast kultuuriprotsessist, mis hõlmab ka linnakeskkonda ja internetimaailma. Püsiva väärtusega suurtööks jääb Mall Hiiemäe 8-köiteline "Eesti rahvakalender" (1970-1999; 1. köite autor S. Lätt). Tema elutöö on loonud tugeva aluse meie tänapäevase olemuse mõistmisele.

Mall Hiiemäe varasemad preemiad:

• 2000 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2007 riiklik teaduspreemia humanitaarteaduste valdkonnas folkloristika alase uurimistöö eest

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest

Agu Laisk (snd 1938) on Tartu ülikooli taimefüsioloogia vanemteadur ja emeriitprofessor.

Agu Laisk (paremal), Vello Oja, fotosünteesi mõõteseade ja päevalill. Autor: Postimees/Scanpix

Akadeemik Agu Laisk on erakordselt väljapaistev taimede süsinikusidumise (fotosünteesi) uurija, kelle teadustööd on läbi aastate saatnud küsimus "Mis määrab fotosünteesi kiiruse". Sellele vastamiseks on Laisa juhtimisel konstrueeritud maailma kõige kiirem fotosünteesi mõõtmissüsteem, koostatud kõige keerulisem fotosünteesimudel ja saadud hulgaliselt fotosünteesiprotsessi valgustavaid teadustulemusi, mille kohta võib öelda "maailmas esimene". Akadeemik Laisk jõudis oma töödega maailma teaduspüramiidi ühte teravaimasse tippu, mille kõrgus jääb kaasaja kolleegidele veel pikaks ajaks kättesaamatuks.

Agu Laisk on varem pälvinud järgmised preemiad:

• 1985 Eesti NSV riiklik teaduspreemia koos kolleegidega
• 1992 Eesti TA Karl Ernst von Baeri medal
• 1999 Eesti Vabariigi teaduspreemia (koos Vello Ojaga) keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas
• monograafia "Lehe fotosünteesi dünaamika" eest
• 2001 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2007 Eesti Teaduste Akadeemia medal

Preemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest: teadus-arendustöö "E-ühiskonna alustehnoloogiad"

Ahto Buldas (snd 1967) on Tallinna tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor.  Tänu professor Buldase tööle elame võrdlemisi turvalises e-riigis. Ahto Buldase töö ründekindlate e-teenuste ning ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele ning kahe rahvusvahelistelt eduka Eesti ettevõtte, Cybernetica AS ja Guardtime AS, toodetele ja teenustele. Ajatemplitehnoloogia (ehk plokiahela) vundamendiks on matemaatiline tõestus. See tagab andmete muutumatuse tembeldamise hetkest alates ning teeb võltsimise mõttetult kalliks. Professor Buldase loodud tehnoloogia on nüüdseks sisse ehitatud igasse edukasse infosüsteemi ning paljud selle rakendused alles hakkavad ühiskonda muutma.

Ahto Buldas on varem pälvinud 2015 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Preemia täppisteaduste alal

Ülle Kotta (snd 1948) on Tallinna tehnikaülikooli juhtivteadur ning preemia pälvib ta tööde tsükli "Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias" eest.

Ülle Kotta on lahendanud kaks pikemat aega lahtisena seisnud matemaatilise juhtimisteooria probleemi. Ta on näidanud, et autonoomsete süsteemide käitumise saab taandada ühe sensori ja ühe täiturmehhanismiga süsteemidele. Samuti on ta leidnud kaks laia diskreetaja süsteemide klassi, mida on võimalik dekomponeerida vaadeldavaks ja mittevaadeldavaks alamsüsteemiks. Ülle Kotta on andnud olulistele küsimustele head vastused, mis muudavad teooria sidusamaks ja universaalsemaks. Tal on õnnestunud leida mitmed lihtsalt sõnastatavad seosed näiliselt teineteisest kaugel seisvate mõistete vahel. See on matemaatika selle sõna parimas mõttes.

Ülle Kotta on 1996. aastal pävlinud Eesti Vabariigi teaduspreemia tehnikateaduste valdkonnas "Pööramismeetod diskreetsete mittelineaarsete juhtimissüsteemide sünteesiülesannetes".

Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal

Teadusrühmale tööde tsükli "Antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismid" eest

• Tanel Tenson (kollektiivi juht) on TÜ tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor,
• Vasili Hauryliuk on TÜ tehnoloogiainstituudi molekulaarse biotehnoloogia vanemteadur,
• Arvi Jõers on TÜ tehnoloogiainstituudi molekulaarse mikrobioloogia vanemteadur,
• Niilo Kaldalu on TÜ tehnoloogiainstituudi vanemteadur,
• Karin Kogermann om TÜ farmaatsia instituudi füüsikalise farmaatsia dotsent,
• Ülo Maiväli on TÜ tehnoloogiainstituudi molekulaarse mikrobioloogia vanemteadur,
• Marta Putrinš on TÜ tehnoloogiainstituudi biomeditsiini teadur.

Antibiootikumid on kaasaegse meditsiini üks alustaladest, aga paraku muudab leviv resistentsus nad vähem tõhusaks. Olemasolevate ravimite mõistlikumale kasutamisele ja uute väljatöötamisele aitab oluliselt kaasa antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismide parem mõistmine. Professor Tensoni juhitud uurimisrühm lähenes antibiootikumidele kompleksselt, uurides nii biokeemilisi toimemehhanisme kui ka mõju bakterirakule. Innovaatiline oli kollektiivitöös osa, kus näidati ravimite toimet pärssiva geneetilise materjali ülekannet keskkonna mikroobidelt inimese patogeenidele. Professor Tensoni juhitud rühma töötulemused annavad tõhusa panuse uute antibiootikumide loomiseks.

Preemia tehnikateaduste alal

Jarek Kurnitski (snd 1970) on Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi uurimisrühma juht ning preemia pälvib ta tööde tsükli "Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused" eest.

Energiatõhusad hooned on maailmas ülioluline teema. Jarek Kurnitskit võib pidada üheks Euroopa juhtivaks teadlaseks hoonete energiatõhususe ja sisekliima valdkonnas. Tema tööd ühendavad ehitusfüüsika, sobiva sisekliima tagamise tehnoloogia ja vajalike tehnosüsteemide lahendused. Loodud süsteemid ja lahendused on esialgu kasutatavad labori- ja reaaltingimustes. Nii saab hõlpsalt optimeerida küttesüsteemi soojusväljastuse ja minimeerida kaod, kombineerida energiavaiade ja soojuspumba töö, proovida juhitavate välisvarjestuste mõju või kasutada soojuspumba efekti koos kaugküttega. Jarek Kurnitski juhtimisel on Eestis toimumas murre energiatõhususe metoodikates ning energiatõhusate hoonete projekteerimisel ja ehitamisel.

Preemia arstiteaduste alal

• Joel Starkopf (snd 1966) on Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi juhataja, professor,
• Annika Reintam Blaser (snd 1971) on Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi anestesioloogia ja intensiivravi teadur, Luzerni kantoni haigla ülemarst

ning teaduspreemia pälvivad nad teadus-arendustöö tsükli "Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel" eest.

Ebamugavustunne kõhus võib olla märk millestki tõsisest. Joel Starkopfi ja Annika Reintam Blaseri uuringute tulemusena on oluliselt täienenud arusaam seedetrakti patofüsioloogiast kriitilises seisundis haigetel. On toodud välja tõenduspõhised definitsioonid toitmise talumatuse kirjeldamiseks intensiivravi haigetel ning testitud nende usaldusväärsust. Nende töö tulemusena on märkimisväärselt muutunud ka vastavasisuline kliiniline praktika kogu maailmas. Prof Starkopfi juhendamisel on loodud tugev, rahvusvaheliselt tunnustatud teadusgrupp.

Preemia geo- ja bioteaduste alal

Akadeemik Ülo Niinemets (snd 1970) on Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor ning preemia pälvib ta tööde tsükli "Taimede fotosünteesi kohanemise ja kohastumise mehhanismid: lehestikugradientidest globaalsete mustriteni" eest.

Taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets. Autor: PM/Scanpix

Kõik Maal elavad organismid sõltuvad taimede fotosünteesist, see on elu alustala. Ülo Niinemets küsib, millised taimede struktuursed ja füsioloogilised omadused määravad fotosünteesi kiiruse. Tegelikult küsib ta selle kaudu, kuidas globaalsed kliimamuutused mõjutavad Maa taimestiku võimekust tagada meile puhas õhk ja piisav toit. Lisaks pakub ta sisendit uue põlvkonna kliimamudelite väljatöötamiseks, mis suudavad prognoosida taimestiku produktsiooni ja biosfääri protsesse, aga ka anda vihjeid, kuidas tõsta taimede saagikust.

Varem on Ülo Niinemets pälvinud järgmised preemiad:

• 2000 Eesti Vabariigi teaduspreemia (koos Olevi Kulliga) geo- ja bioteaduste valdkonnas "Fotosünteesi kohanemine lehestikus"
• 2006 Eesti Vabariigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas "Lenduvate orgaaniliste ühendite emissiooni füsioloogia"
• 2012 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk

Preemia põllumajandusteaduste alal

Rein Drenkhan (snd 1977) on Eesti mmetsandus- ja maaehitusinstituudi metsapatoloogia dotsent ning preemia pälvib ta teadustöö "Invasiivsete dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanalüüs" eest.

Metsaga seotud teemad on muutunud plahvatusohtlikuks ning häda sellele, kes võtab kritiseerida meie metsade tervist või nende praegust majandamisviisi. Rein Drenkhanil on julgust astuda sellele miiniväljale ning tõestada, et Baltimaade ja Põhjamaade metsad seisavad silmitsi suureneva metsahaiguste ohuga. Enamgi veel, paljud haigusetekitajad on üles otsitud just meie metsadest ja nendega seotud riskid Põhja-Euroopa kolleegidele selgeks räägitud. Need haigused ohustavad nii okas- kui ka lehtpuid ja võivad tõbiseks teha või tappa seni suhteliselt resistentseks peetud puuliike. Rein Drenkhan pakub võimalusi metsa tervise säästmiseks.

Preemia sotsiaalteaduste alal

Ringa Raudla (snd 1979) on Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor tööde tsükli "Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas" eest.

Professor Ringa Raudla teadustöö viimasel neljal aastal on andnud olulise panuse rahvusvahelisse teaduskirjandusse, mis analüüsib riigi rahanduse, kriiside ja avaliku halduse vahelisi seoseid. Tema publikatsioonid antud teemal on väga mitmekesised, kätkedes endas nii teooria edasiarendusi, juhtumite analüüse, võrdlevad uuringuid kui ka kvantitatiivseid lähenemisi. Ringa Raudla juhitud uurimisrühm on arendanud välja analüütilise raamistiku, mida on võimalik kasutada fiskaalse valitsemise ja fiskaalbürokraatia süstemaatilisemaks uurimiseks, seda eriti kriisi kontekstis.

Preemia humanitaarteaduste alal

Martin Ehala (snd 1963) on Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi professor ning preemia pävlib ta  uurimistöö "Identiteedi märgiteooria välja töötamine Eesti keelekeskkonna uuringute põhjal" eest.

Martin Ehala Autor: Postimees / Scanpix

Identiteedi mõiste on lahutamatult seotud inimeseks-olemise, "mina" mõistmisega, eneseteadvuse ja sotsiaalsete suhete olemusega. See on omaduste hulk, mis teeb meid unikaalseks. Professor Martin Ehala teadustegevuse olulisimaks tulemuseks on eri teadusharude identiteediuuringute tulemuste põhjal uudse teooria välja töötamine identiteedi kui nähtuse kohta. Autor on teooriat edukalt rakendanud Balti riikide suurimate rahvusrühmade (eestlased, lätlased, leedulased, Eesti, Läti ja Leedu venekeelsed kogukonnad, latgalid ja Leedu poolakad ning marid Vene Föderatsioonis) etnolingvistilise vitaalsuse võrdleval uurimisel. Tema teadustöö on andnud silmapaistva panuse identiteediuuringute teoreetilise kontseptsiooni arendusse ja eesti keele kestlikkuse uuringutesse.