Haridusseaduse värskendus: diplom võib puududa, aga teadmised peavad olema ({{commentsTotal}})

Viimasel nädalal on tähelepanu pälvinud haridusseaduse muudatus, mis lubaks ka näiteks põhiharidusega inimesel ülikooli pääseda. Tegelikult on asi muidugi märksa keerulisem ning teadmised järgmises õppeastmes õppimiseks peavad olemas olema ka diplomita inimesel.

Haridusseaduses on nii mõnigi muudatus, mille eesmärk on panna seadus rohkem vastama tänapäeva ühiskonna vajadustele ja võimalustele. Teiste hulgas puudutab muudatus ka formaalhariduse avatumaks muutmist, nagu seda nimetas haridusseadustiku juht Sille Uusna “Reporteritunnis”.

Lihtsamalt öeldes tähendab see, et ülikooli või ka muudesse haridusasutustesse võiks pääseda ka ilma eelneva õppeastme tunnistuseta ning rohkem arvestataks inimese töökogemust.

Uusna rõhutab selle juures, et see muudatus ei vähenda diplomi väärtust. “Aga mööda ei saa vaadata sellest, et õppijad on järjest vanemad ja inimesed on suurema osa oma elust järjest aktiivsemad.” Selle muudatusega loodetakse, et ka diplomita inimesel oleks võimalik kandideerida õppesse, kus tal küll puudub varasem haridus, kuid on pikaajaline töökogemus.

Teiseks on see muudatus mõeldud neile, kes on kunagi nooruses jätnud põhihariduse pooleli, kuid on edaspidises elus saanud hästi hakkama ja õppinud töökohal. Soov on tuua need inimesed hariduse juurde tagasi ning soodustada seda, et kunagi pooleli jäänud kool ei saaks sealjuures takistuseks.

Tartu ülikooli professor Toivo Maimets: “Me peaksime suutma panna iga lapse temale sobivaima tee peale elus. Kuidas me saaksime talle kaasa anda tahtmise ja innu elu aeg õppida, ennast täiendada.”

Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus: “Võib-olla peaks kõige pealt mõtlema mõtteviisi muutumise peale, sest praegu oleme raamistikus, mis pärineb tõenäoliselt 19. sajandist, kus riigi ülesanne oli ette valmistada masstöölisi konveieri peale. Mõtteviis peaks muutuma selles suunas, et kuna rahvaarv on vähenenud, siis need inimesed, kes meie käes on, on ülima väärtusega.”

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must: “Eesti ühiskond on killustatud, ametkondlik killustatus on väga suur: iga kontor mõtleb selle peale, mida tema teeb.”

Haridusseadustiku uus kontseptsioon on liikuda haridussüsteemilt hariduse sisule ehk selle asemel, et rääkida erinevatest haridustasemetest, tuleks rääkida õpetatava sisust.

“Kas iga asja eest peab olema paber või diplom?” küsis Aadu Must. Varasemat õpingute ja töökogemuse arvestamine ehk VÕTA süsteem on tegelikult hinnanud juba aastaid inimeste töökogemust ja varasemaid õpinguid. Kuid ka see varasem teadmine ja sellele tehtud hindamine on alati piisav, et tagada inimese pädevus edasiseks õppimiseks või mingil kohal töötamiseks?

Kas näiteks Toivo Maimetsa juurde võiks tulla rakubioloogiat õppima põhikoolidiplomiga inimene? “Diplom on üks paberitükk, mis kinnitab seda, et inimene on läbinud teatud teadmiste ja oskuste kontrolli ja ta vastab teatud tasemele,” vastas Maimets, kuid lisas kohe, et paberitükist võib digitaalajastul küll loobuda, kuid teadmiste ja oskuste kontrollist loobuda ei saa. Ja see viimane on oluliselt keerulisem kui varem.

Kui see kontrollikoht on seni olnud gümnaasium, siis sellistel puhkudel kus põhiharidusega inimene tuleb ülikooli, jääb teadmiste ja oskuste kontroll ülikoolile. See on keerukas, aeganõudev ning saab Maimetsa hinnangul olla üksnes erandlik. “Ma ei ole väga optimist VÕTA süsteemi suhtes – ma ütleksin, et siin on palju ruumi selle süsteemi parandamiseks ja see väga veennud ei ole.”

Kas oleks võimalik, et vaid põhiharidusega inimene tuleb ülikooli ajalugu õppima? Aadu Must leiab, et kindlasti väga erandlikel juhtudel võiks see võimalik olla.

Kutsekooli tullaksegi kutset õppima sageli ilma gümnaasiumidiplomita. Kuid Tanel Linnus lisab, et sageli tullakse ka mitterahuldavate hinnetega, samas puudulike teadmistega matemaatikas või mistahes teises aines ei saa ka kutsekoolis hakkama. “Haridus on täna niisugune, et kui me tahame saada keerukamatel erialadel õppijatega hakkama, alustame taanduskursustega – õpetame neile matemaatika selgeks, funktsionaalne kirjaoskus on olematu, sõnalistest ülesannetest nad aru ei saa. Meie seisukohalt pole oluline, kas paber on või ei ole, meie peame nad tegema kutse õppimise alguseks valmis, et ta hakkama saab.”

Kutseharidusel, rõhutas Tanel Linnus, on põhihariduse puudumine kindlasti probleem.

Kas teadsid et...

Praegune haridusseadus jõustus enne põhiseadust 1992. aastal. Sel ajal oli nii riik kui hariduse põhimõtted olid oluliselt teised kui praegu. Seadus on koostatud tuginedes ajale, mis eelnes taasiseseisvumisele, mistõttu on haridusseaduse muutmine igati asjakohane.   

Elukestev õpe, rahvusvahelistumine, õppurite vähenemine, võrdsed võimalused, erivajadusega õppijate toetamine, koolivõrgu korrastamine – see on loetelu nendest probleemidest, mida toona vastu võetud haridusseadus ei käsitlenud.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: