Eesti iseseisvust püüti välja kuulutada juba 21. veebruaril ({{commentsTotal}})

Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus, 24. veebruaril 1918.
Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus, 24. veebruaril 1918. Autor/allikas: Filmiarhiiv, EFA.114.2-430/Wikimedia Commons

Kas teadsite, et esimene katse iseseisvusmanifesti väljakuulutamiseks tehti juba 21. veebruaril 1918?

Tartu ülikooli ajaloolane Ago Pajur kirjutab tänavuses esimeses, Eesti vabariigi 100. aastapäevale pühendatud Horisondis lähemalt omariikluse sünniloost. Pajur kirjeldab, et kuna enamlaste võimupositsioonid olid 1918. aasta 20. veebruari paiku kõige tugevamad Tallinnas, panustasid rahvuslased iseseisvuse deklareerimisel esmalt väiksematele maakonnalinnadele.

Esimese katse omariikluse väljakuulutamiseks tegi Eestimaa Päästekomitee 21. veebruaril, üritades sõita Haapsallu, et seal paiknenud 1. eesti polgu kaitse all iseseisvusmanifest avalikuks teha. Paraku jõudsid sakslased linna esimestena, mistõttu päästekomiteel tuli poolelt teelt tagasi pöörduda.

Ebaõnnestus ka 22. veebruari katse sõita sama sihiga Tartusse – kuna enamlased olid kontrolli tugevdanud, ei õnnestunud sedapuhku hankida sõidukit. Sestpeale jäi päästekomitee Tallinnasse paigale sündmuste soodsamat arengut ootama. Küll saadeti iseseisvusmanifesti tekst mitmesse maakonnalinna, ebamäärases lootuses, et ehk õnnestub see Saksa vägede sissemarsi eel kusagil ikkagi avalikustada.

Sobiv võimalus avanes kõigepealt Pärnus. 23. veebruari õhtul kell 20 luges maanõukogu saadik advokaat Hugo Kuusner Endla seltsimaja rõdult manifesti esmakordselt avalikult ette.

Selleks puhuks Endla ette kogunenud linnarahvas tervitas vabariigi tulekut hurraatamise ja mütside õhkuloopimisega, 2. eesti polgu aukompanii andis aga vastse iseseisvuse auks püssidest saluudi. Järgmisel päeval korraldati Pärnus sõjaväeparaad ja meeleavaldus ning kohalikud omavalitsuseja seltsitegelased koostasid akti, milles kinnitasid, et iseseisvus oli eelmisel õhtul välja kuulutatud.

24. veebruari pärastlõunal luges iseseisvusmanifesti viljandlastele ette linnapea Gustav Talts, 25. veebruari keskpäeval paidelastele 4. eesti polgu III pataljoni ülem kapten Jaan Maide ning samal ajal tallinlastele äsja Eesti ajutise valitsuse peaministri kohale tõusnud Konstantin Päts.

Pikemalt sab iseseisvuse väljakuulutamise keeruliste püüdluste kohta lugeda värskest Horisondist.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: