Kui Volli Kalm 2012. aastal rektorikandidaadina end iseloomustas, alustas ta sellest, et ka ühest väikesest Vändra aleviku keskkoolist võib tulla teadlane, miks mitte ka rektor. Kõik sõltub sellest, mis sihiks võtta.

Ei saa olla kindel, et 1971. aastal Vändra keskkooli lõpetanuna ja Tartu ülikooli geoloogia tudengiks saanuna, ei näinud Volli Kalm end juba ülikooli muutmas, miks mitte ka rektorina.

Kuid just viimast – muutmist, pidevat reformimist, mugavustsoonist välja ajamist – tegi Kalm nii geoloogia instituudis õpetades ja teadust tehes kui ka rektoraadis töötades.

Volli Kalm

• Sündis 10. veebruaril 1953. aastal Alustes.
• 1971. lõpetas Vändra keskkooli ning asus õppima Tartu ülikooli geoloogiat, mille lõpetas 1976. aastal.
• Aastatel 1980–1984 oli aspirant Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia instituudis ning kaitses 1984. aastal geoloogiakandidaadi kraadi Anto Raukase juhendamisel.
• 1988–1989 oli ta järeldoktor Alberta ülikooli geoloogiaosakonnas.
• 1981. aastast töötas TÜ geoloogia instituudis assistendi, lektori, dotsendi ja hiljem professorina. 1998–2003 oli ta TÜ õppeprorektor.
• Alates 2012. aastast oli TÜ rektor.

“Leho Ainsaar võiks minu kohta väga palju asju rääkida,” nentis Volli Kalm ühes kunagises persooniintervjuus. “Väga sihikindel ja edasipüüdlik,” võtab täna, Volli Kalmu lahkumispäeval, kokku Leho Ainsaar, geoloog ja pikaaegne sõber.

Ainsaar räägib, kuidas Volli Kalm läks 1976. aastal pärast ülikooli lõpetamist Vene sõjaväkke. Sealt tagasi tulles hakkas Kalm geoloogia kateedris õpetama ning võttis järjest üle aineid.

“See stiil oli täiesti teistsugune,” nendib Ainsaar. “Ta oli karm, aga teisest küljest nõudlik ja sihikindel. Tal oli soov kohe algusest peale hakata muutma kõike seda, mis oli rahulikus Nõukogude ajas mõnusas seisakus olnud.”

Juba enne Eesti iseseisvuse taastamist 1988. aastal tekkis Kalmul võimalus minna Kanadasse Alberta ülikooli järeldoktorantuuri. Sealt naastes algatas ta muutused, mis panid teaduslikus mõttes aluse sellele, mis praeguseks on Tartu ülikooli geoloogia instituut. 

“Ta võttis kateedri üle ja hakkas meid õpetama alates sellest, kuidas CV-d kirjutatakse, kuidas kirjutatakse projekte ja artikleid. Ses suhtes oli ikka väga kiire areng, mis tema ajal toimus, ja mis pani aluse sellele, mis praegu on,” meenutab Ainsaar.

Umbes samal ajal arendas Kalm ka rahvusvahelist koostööd liustike ja kliimamuutuste teemaliste uuringute alal. Võtame selle samagi, tema teadusteema: paleokliima sündmused ja kliimamuutused. Need olid toona üsna kõrvalised teemad, millega just paljud ei tegelenud.

“Ta oli mingis mõttes oma ajast eest. Kliimamuutuste uurimise buum tuli hiljem. Ses mõttes oli ta kas teadlikult või juhuslikult kümme aastat oma ajast või ideest ees,” mõtiskleb Ainsaar.

Kõik need, kes tänast geoloogia instituuti veavad ja seal teadust teevad ehk 1980ndate lõpu ja ‘90ndate alguse geoloogide põlvkond on moel või teisel Volli Kalmu mõjul üles kasvanud.

Mida geoloog Volli Kalm uuris?

Lühidalt, kuid keerulisemalt öeldes uuris Kalm Eesti liustike litoloogiat ja stratigraafiat. Kõnetavam on ehk aga üks tema osalusel valminud uuringutest, kus liustikuuurijad koostöös arheoloogidega püüdsid leida kohta, kust väepealik Hannibal sõjaelevantidega Alpide ületamiseks siis, kui tungis Rooma riiki. Just liustikeuuringutest ajakirjanikule rääkides sai ta ühes artiklis oma põhjamaiselt jaheda suhtlemisstiili eest hüüdnime Jäämees.

Segamas seisvat vett

Mõistagi tuli teadustöö tervikuna lõpuks kõrvale jätta, kui Volli Kalm 2012. aastal rektoriks valiti. Ehkki rektoraadi pingeline töö polnud talle võõras varasemastki.

Volli Kalm olnud pärast 2003. aastal Jaak Aaviksoo rektoraadist prorektori ametist vabanemist öelnud, et ta võtab nüüd puhkuse, nii aastaks. Ta kavatses selle veeta võrkkiiges nii rahulikult, et esimese kuu jooksul isegi ei kiiguta kiike.

Ometi ei andnud asu soov seisvat vett segada ehk pidevalt ülikoolis midagi muuta. 2007. aastal kandideeris ta kahel korral rektoriks. Esimesel korral jäi mäletatavasti rektor valimata, teisel korral edestas Kalmu Alar Karis.

Sihikindla mehena proovis ta viis aastat hiljem uuesti. Sel korral edukalt.

Tema esimesse ametiaega jäi hulk kompromissituid reforme, vastandumist stagnatsioonile, mis on seganud paljusid rahulikult kulgemast.

Teise ametiaja, mis äsja algas, plaanidesse on kirjutatud nii mõnigi muudatus, mis seisvat mugavust veelgi segab.

Bürokraatiat tuleb vähendada ja noortele teadlastele tuleb luua karjäärivõimalused Tartu ülikoolis, nende kahe idee eest seisis Volli Kalm igal ajal kindlalt ja kompromissitult. Nüüd on nende ideede elluviimine selle kompromissitu Jäämehe ja ülikooliga kaasa mõtlejate õlul.