Seakatku vastu loodetakse abi vaktsiinist ({{commentsTotal}})

Seakatku kahjud ulatuvad miljonitesse.
Seakatku kahjud ulatuvad miljonitesse. Autor/allikas: ERR

Katk käib ringi ja laastab Euroopat. Nii peegelduvad viimased neli aastat teadusajakirja Science populaarteduslikus kokkuvõtteartiklis, mis räägib seakatkupuhangust Balti riikides ja Euroopas. Artiklist selgub, et praegu pannakse üha enam lootust vaktsiini väljatöötamisele.

2013. aasta juulis hakkas Läti kindlustama oma piiri Valgevenega. Põhjuseks katk, Sigade Aafrika katk. Ei läinud poolt aastatki, kui esimesed katkupisikuga nakatunud seakorjust leiti sealtsamast piiri lähedalt. Seakatk oli jõudnud Euroopa Liitu.

Tegu on olulise majandusriskiga, kuivõrd näiteks Taani toiduekspordist moodustas sealiha 19 protsenti. Taani ei ole seakatk veel jõudnud, kuid Euroopa Liidu toiduohutusametnikud on murelikud.

Eesti teadlased annavad aga oma riigi kogemusele tuginedes sel teemal teistele nõu. “See on elu täielikult muutnud,” nendib Eesti maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop ajakirjale Science antud intervjuus.

Katku levimist soodustab asjaolu, et jahimehed toidavad talviti metsloomi, mis paneb metssigu veel enam põhja poole levima. Lisaks puudub teadlastel bioloogiline ülevaade olemasolevatest metsseapopulatsioonidest, samuti sellest, mil määral sead järglasi annavad. Just viimane oleks oluline teada populatsiooni kontrolli all hoidmiseks ehk küttimiseks.

Kui Eestis hukati seakatku puhangu tõttu 2015. aastal 22 000 kodusiga, siis üha murelikumad on aga riigid ja seakasvatajad Kesk- ja Lääne-Euroopas.

Kuna katkupuhang on nüüdseks epideemiline ehk väga laiaulatuslik, suunatakse mõtted ja tegevused üha enam vaktsiinide väljatöötamise poole.

Saksamaal töötasid 1990. ja 2000. aastate alguses bioloogid välja vaktsiini klassikalise seapalaviku vastu, mis samuti nakatas kodu- ja metssigu. Seda vaktsiini pandi kodu- ja metssigade toidu hulka ning külvati lennukitelt, sarnaselt meil marutõve vaktsiiniga.

Pärast mitut vaktsineerimislainet oli 80 protsenti sigadest selle haiguse vastu immuunsed.

Aafrika seakatku vastu pole aga jätkuvalt vaktsiini, pole isegi vaktsiinikandidaati. Kõik senised katsed teha inaktiveeritud viirusosakestega vaktsiini on praeguseks luhtunud ning teadlased arvavad, et reaalse vaktsiinini läheb veel vähemalt kümmekond aastat.

Samal ajal aga käib katk mööda Euroopat. Varssavis tuvastati esimene seakatkujuhtum tänavu novembris, lõppeval nädalal osutusid positiivseteks veel vähemalt 40 tuvastamiseks toodud proovi. Mõistagi teeb see Poola ning teiste Euroopa Liidu riikide seakasvatajad murelikuks.

Fakte sigade Aafrika katk:

  • Seakatk avastati esimest korda kodusigadel 1921. aastal Ida-Aafrikas.
  • Euroopasse jõudis seakatk 1957. aastal Portugali kaudu. Hispaanias, kuhu katk Portugalist järgmisena levis, võttis haigusest lahti saamine 35 aastat.
  • Valgevenesse jõudis seakatk 2013. aastal Venemaalt tulnud sõjaväetoidu laadungitega.
  • Inimestele on see katk ohutu, kuid sigadest tapab see 90 protsendil nakatumisjuhtudest.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: