Inimesed, kes teenivad rohkem, kogevad rohkem iseendaga seotud positiivseid tundeid. Väiksema sissetulekuga inimesed aga tunnevad õnnetunnet suhetest, mis seovad neid teiste inimestega.

Ameerika Psühholoogiaühingu ajakirjas Emotion ilmunud uuringu tarvis küsitlesid California ülikooli teadlased 1519 inimest. Nad soovisid teada leibkonna sissetuleku kohta ning seitsme emotsiooni kohta, mis kokku moodustavad õnnetunde tuuma. Need emotsioonid on: lõbusus, aukartus, kaastundlikkus, rahulolu, entusiasm, armastus ja uhkus.

Osa neist on seotud indiviidi endaga, osa on aga suunatud suhetele teistega.

Selleks, et mõõta näiteks kaastundlikust, pidid uuringus osalejad vastama kui palju nad ühe või teise väitega nõustuvad. Kuidas nõustuksite viie palli skaalal väitega „Teiste eest hoolitsemine tekitab minus sooja tunde“? Tegu on kaastundlikkust mõõtva väitega ning keskendub suhetele teistega.

Sotsiaalmajanduslikult kõrgemas otsas olevad uurimisalused nõustusid rohkem väidetega, mis puudutasid indiviidi endaga seotud tundeid nagu rahulolu ja uhkus.

Madalama sissetulekuga inimesed aga nõustusid väidetega, mis keskendusid suhetele teistega, näiteks kaastunde ja armastusega. Madalama sissetulekuga inimesed väljendasid rohkem seotust tunnetega nagu aukartus ja ilu ümbritseva keskkonna suhtes.

Tuleb aga välja, et ainus positiivne tunne, mille osas nii vaesed kui rikkad on ühesugused, on entusiasm võime millestki innustuda.

„Meie uuringu tulemused näitavad, et rikkus pole ühemõtteliselt seotud õnnega,“ sedastas uuringu juhtivautor Paul Piff. „Näib, et rikkus avab võimalused kogeda õnne erinevatel viisidel. Kui rikkad kogevad positiivsetena kordaminekuid, staatust ja isiklikke saavutusi, siis vaesemad tunnevad rõõmu ja õnne suhetest ning võimalusest teiste eest hoolitseda ning nendega koos olemisest.“

Selle seose taga võivad peituda kõrgema sissetulekuga inimeste püüdlused olla iseseisvad ja sõltumatud, samas kui madalama sissetulekuga inimestel on keerulisemate oludega toime tulemiseks tarvis inimestevahelisi suhteid ja nende suhete nautimist.

Viimase paarikümne aasta uuringud selles vallas on peamiselt keskendunud vaesuse negatiivsetele külgedele. Vaesed inimesed peavad toime tulema suurema hulga eluraskustega, teiste hulgas näiteks kehvema tervisega. „Raha ei tee õnnelikuks,“ sedastab Paul Piff ja jätkab: „kuid see annab võimaluse kogeda õnnetunnet selle erinevates vormides, soovi korral üksi või siis lähedaste ringis.“