Teadusajakirjanikud: teadushuviharidus on kõva teaduse poole kaldu ({{commentsTotal}})

Robootikavõistlus
Robootikavõistlus Autor/allikas: Robotex

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Täna kutsus Eesti Teadusagentuur arutama teadushuvihariduse üle, kuid erinevad ettekanded kippusid rääkima suurepärastest noorsootööst teadushuvi vallas, peaasi, et suurepärasus seisneb loodus- ja täppisteaduste huviringides.

“Teadushuviharidus on eelkõige loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia (LTT) valdkonna läbiviidav huviharidus ja huvitegevus, mis on pikaajaline, süsteemne ja juhendatud.” Sellise definitsiooni pakub välja Eesti Teadusagentuur (ETAg).

Mõte, et teadushuviharidus on vaid LTT-keskne, tekitas nelja ERR Novaatori teadusajakirjaniku hulgas arutelu – kuidas see huviharidus peaks tekitama lastes ja noortes huvi õppida edasi mistahes teadusvalkonnas ülikoolis?

ERR Novaatori toimetaja Randel Kreistberg, PhD ökoloogia

Huvihariduses on puudu kvaliteetsest tööjõust ja sellega tegelemine pole piisavalt hinnatud – analoogselt kooliõpetajatega. Miks ei võiks huviharidusega tegeleda ülikooli teadurid. Mõned head näited on siin siiski ka: näiteks TÜ bioloog Mati Martin. Aga pigem on see ikkagi harv näide.

ERR Novaatori toimetaja Katre Tatrik, MA ajakirjandus

LTT ümber on võib-olla lihtsalt palju promo ja kära. Kui lasteaed või kool saab uued vinged robotid, ületab see sageli kohaliku uudiskünnise. Aga ega sellepärast lauluringi, sporditrenni või filosoofia vabaainet selles koolis kinni panda – nendest lihtsalt ei räägita, sest need on seal kogu aeg olnud ja toiminud.

Näiteks RAKE uuringus on välja toodud, et huvitegevusse ja -haridusse on hinnanguliselt kaasatud vaid 40% kõikidest noortest vanuses 7–26. Tundub, et huviharidusest räägitakse palju ja luuakse järjest vingemaid võimalusi aga millegi pärast on sinna kaasatud ikkagi väga vähe noori.  

Marju Himma, meedia ja kommunikatsiooni doktorant

Teadushuviharidus on LTT poole kaldu. Muusika, ajalugu ja keeled on samuti teadusvaldkonnad ehk lisaks LTT erialadele on ülikoolis ka sotsiaal- ja humanitaarteadused. Aga millegi pärast räägime me teadushuvihariduse all vähem laste filosoofiaringidest, väitlusest või luuleringidest, kus tegelikult kasvab loovus, mida on vaja sotsiaal- ja humanitaarvaldkondades, ja sugugi mitte vähemtähtis LTT-s. Võtame näiteks meediaringid, mis toovad lapsi ajakirjanduse juurde, õpetavad analüütilist mõtlemist ning allikakriitilisuste, mis tänapäeva infoküllases ühiskonnas on üha olulisem oskus ellujäämiseks, meediauuringutest kui teadusest rääkimata.

Konverentsilgi kõlasid mõtted, et LTTd ei peaks vastandama muudele huviringidele.

Mõtted, mis kõlasid konverentsil osalenutelt:

"Lisaks erialastele pädevustele eeldab LTT valdkond ka suurt loomingulisust."

"Vastandumine ei ole tegelikult vajalik. Pigem on vaja mõelda sellele, kuidas muuta noorte huvide ringi laiemaks."

"Kas tulevikus võiks juhtivate ametnikele seada eesmärgiks avaliku esinemise oskuse?"

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: