Karuputke levikul ei paista Lõuna-Eestis lõppu ({{commentsTotal}})

Sosnovski karuputk.
Sosnovski karuputk. Autor/allikas: SKas/Wikimedia Commons

Viimasel ajal valmistab keskkonnaameti lõuna regioonile probleeme karuputke kolooniate kiire ja laialdane levik, mis ohustab nii Eesti kui ka Tartumaa loodusliikide mitmekesisust.

Karuputk on võõrliik, mis võtab võimu nõrgemate taimeliikide üle ning võib nad välja suretada. Lisaks on karuputke eeterlikud õlid ohtlikud inimesele. Nahal hakkavad nad kujutama ohtu päikese käes viibides. UV kiirgus kutsub esile DNA-d kahjustava reaktsiooni, põhjustades nahapõletusele omaseid sümptomeid. Samuti tõrjub karuputk välja lindude, lillede ja liblikate toidubaasi, mille pärast on ka nemad sunnitud võõrliigi levialadelt lahkuma või hääbuma.

Kuna karuputk levib kiiresti tänu oma seemnete rohkusele, (seemned on idanemisvõimelised seitse aastat) on kolooniate ohjeldamine ja tõrjumine keskkonnaametile suur probleem, millele ainuüksi Tartumaal kulub 20 000 eurot aastas.

Keskkonnaameti lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Kaili Viilma sõnul ei paista karuputke laial levikul lõppu. "Me naerame, et karuputk on nagu kooli kiusamine – sa ei tea, kus see täpselt aset leiab, kuna sul puudub info," sõnas Viilma. Ta lisas, et keskkonnaameti ideaaleesmärk on takistada karuputke igasugune levik ning säilitada Tartumaa loodusliikide mitmekesisus.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi elurikkuse ja loodusturismi õppetooli juhataja Tiiu Kulli sõnul ei saa karuputke levialas peale taime enda mitte midagi kasvada. Kull lisas, et karuputkest tõhusalt lahti saamiseks tuleb tõrjet teostada mitmeid aastaid järjest.Karuputke levik Lõuna-Eestis. terjetrasberg/ArcGIS

Tartumaal on kõige rohkem karuputke kolooniaid Haaslava vallas Tartumaa lõunapiiril. Haaslava valla majandus- ja keskkonnanõuniku Jüri Raudsepingu sõnul karuputk valla keskkonnale suurt ohtu ei kujuta, kuid elanikud peavad selle eest valvsad olema küll. "Igal juhul on tegemist ebameeldiva naabriga, millest tahetakse lahti saada," ütles Raudseping.

Põllumehi ei mõjuta, kuid mesinikke küll

Tartumaa Põllumeeste Liidu esimehe Jaan Sõrra sõnul karuputke kolooniad põllumeestele probleem ei ole, kuna põlde küntakse tihti, nii et see ei lase karuputkel levida. Ta lisas, et temale ei ole ükski põllumees kurtnud karuputkega seotud probleemidest.

Põllumajandusteadlase ja mesiniku Antu Rohtla sõnul võib karuputke nektarist saadud mesi mõjuda uimastavalt. Ta rääkis, et kui iga aasta lasta järjepidevalt uus kiht mürki karuputke kolooniatele, tekib lõpuks tugev mürgijääk, mis maapinda ei ladestu. See mürk jõuab ohtlikus koguses mette, mesilasvahasse ning väga tugevalt ka joogivette. "Kurat küll, pikas perspektiivis on see Eesti rahva tapmine," lausus Rohtla.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: