Kindral Kurvits on politsei ja piirivalveameti kõige uhkem alus ja reostustõrje on sellele juba sisse ehitatud ning “Osooni” võttemeeskond käis vaatamas, kuidas see õline vesi Kindral Kurvitsasse saab.

Lekkiv tanker Meritäht on Kunda lahel korralikult sisse piiratud. Politsei- ja Piirivalveameti laevad Pikker ja Kindral Kurvits tegelevad õppuse juhtimise, vaatlejate transpordi ja reostustõrjega. Piirivalve lennusalga lennuk hindab merereostuse asukohta ja ulatust õhust.

Skimmerdamisel ja reostuse ümberpumpamisel on ka Veeteedeameti EVA316 ja Sektori. Pooled reostustõrje laevadest on Soome lipuga - Meritaito alused Seili ja Oili1, piirivalve Turva ja mereväe Louhi.

Kuidas saab reostus laeva kõhtu?

Külje pealt tehakse luuk lahti ja meri lastakse koos õlise veega laeva sisse. Seejärel tõmmatakse poomid laeva külje peale välja, laeval tekiksid külje peale justkui tiivad, millega aidatakse reostust laeva sisse juhtida. Seejärel sõidab laev aeglase kiirusega reostusesse sisse. Teise luugi taga on harjad, millega õlireostus korjatakse veest välja mehaaniliselt ehk siis harjaga. Kõik õli korjatakse kogumiskolusse ja pumbatakse edasi teki all olevatesse tankidesse.

Samuti peab reostustõrjeks olema valmis sadam, sest sadamal on kaitsta sadamate reostuse eest nii see, mis tuleb avamerelt sadama poole, kui ka reostuseks, mis võib tekkida sadamas.

Läänemerel pole riiki, kes saaks üksinda reostustõrjega hakkama. Soome on loomulikult kõige võimekam riik, tal on kõige rohkem laevu - ligikaudu 19 suurt laeva, mis on võimelised ka Eestile alati appi tulema.

Selline õnnetus, mille koristamist harjutatakse, oli viimati Muuga sadamas 2000. aastal Alambra nimega laev reostas Muuga sadamat ja Muuga sadamas toimus selline õlikorjamine pea nädal aega.

Õlikoristamise harjutamise ajal vees reostust siiski pole. Isegi üks hüljes paistis seal kaugemal.

Vaata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20 ETV-st.