IBM aitab prantsuse koolipoiste leiutist turule tuua
Sudu, heitgaasid ja tolm – neid näeb ja tunneb sisse hingates suurlinnade tänavatel mõõtmisi tegematagi. Aga kui palju on õhus tahkeid osakesi, mida me sisse hingame? Ja kas me saame seda kuidagi ka mõõta? Prantsuse koolipoisid töötasid välja lihtsa seirevahendi, mille arendust ja turule toomist toetab nüüd IBM.
Tahked osakesed on õhusaaste komponendid, mis tekivad erinevate inimtegevuste käigus, suudavad atmosfääris levida kaugele ning põhjusavad inimestel suurt hulka erinevaid haigusi. Lisaks lühendab õhusaaste ka inimeste eluiga.
Kolm prantsuse noormeest, Benoit Simon Paques, Louis Marie Godron ja Pierre Nicolas Boulanger, töötasid oma kooliuurimistööna välja drooni abi kasutava seadeldise, mis mõõdab õhusaastet erinevates kohtades, olgu selleks metsatulekahju läheduses olev asula või suurlinn.
Taoliste seadmete puhul on oluline, et see oleks soodne ning võimaldaks inimestel teha õhumõõtmisi ise.
Nad panid oma mõõteseadmele nimeks DusTrack’R ning sellega saab täpselt ka kolmemõõtmeliselt kaardistada saastet ning masin suudab koostada reaalajas prognoosimudelid, et arvutada välja tahkete osakeste kontsentratsioon.
Selleks kasutab droonil põhinev mõõteseadeldis temperatuuri, rõhu ja niiskuse andureid ning GPSi.
Noormeeste katsete tulemused näitavad, et andmed on samad, mida suudavad anda Prantsusmaa valitsuse kasutatavad kallid õhukvaliteedi seirejaamad.
Naljatamisi nimetasidki koolipoisid oma kooli uurimistööna valminud projekti “parimaks soodsaks tahkete osakeste sensoriks vastuseks USA lahkumisele Pariisi kokkuleppest”. Nende uurimistöö valmis koolitööna, pälvis riikliku tunnustuse ning oma riigi õpilasteadlaste festivalil noormehed IBM-ile silma jäidki.
Tallinnas viibisid noormehed seoses Euroopa noorte teadlaste konkursiga EUCYS.
Toimetaja: Marju Himma