“See on liiga ränk hind, kui nii väikeses riigis maksab inimene vale taime tarvitamise eest oma eluga,” nendib Laansoo saates “Huvitaja”. Samas tunnistab Laansoo, et inimeste huvi taimeriigi vastu on kasvanud. 

Sellest annab tunnistust fakt, et Tallinna Botaanikaaias korraldatavad ringkäigud on tõmmanud palju külastajaid. “Nii suurt huvi meie õhtuste ringkäikude vastu ei osanud ette näha, aga mis puudutab taimede tundmist, siis alati võib taimi tunda paremini,” möönab Laansoo. 

Botaanik leiab, et igale õiele, puule või põõsale liigi määramine pole kerge. “Selleks peab looduses ringi käima, tähelepanu teritama ja kindlasti ka raamatuid lugema,” räägib Laansoo. Ta lisab, et raamatute tugi ei pruugi alati olla piisav, sest taimemäärajad võivad sisaldada termineid, mis tavalistele korilastele on võõrad. 

Kuidas leida laugulist?

Kahjuks on tänavu juhtunud juba traagilisi õnnetusi, kus inimesed on saanud valet taime tarbides tõsise mürgituse või isegi siit ilmast lahkunud. Näiteks levisid mais meedias kuuldused, kuidas noorem neiu oli karulaugu pähe korjanud aiast ülimürgist sügislille. Lisaks on räägitakse lugusid, kus inimesed on metsaveerelt korjanud karulaugu pähe mürgiseid maikellukesi ehk piibelehti. 

“Inimesed tunnevad üldiselt piibelehte, kuigi mulle on ka öeldud, et seal vasakul pool metsas kasvab meil piibeleht, aga seal paremal maikelluke. Tegelikult on need taimed üks ja see sama,” selgitab botaanik. Karulauku seevastu Eestis igal pool ei kasva ja Laansoo sõnul ongi mõistlikum karulauku kasvatada hoopis aias, mitte minna otsima seda metsast. 

Kui piibeleht võib tekitada tugeva mürgistuse, siis hoopis hullem lugu hariliku sügislillega, mis kasvab tavaliselt inimeste aedades ja mitte nii palju looduses. Selle taime organid on kõik ülimürgised, kuid see sarnaneb samuti karulaugule. 

Botaanik Laansoo sõnul on kõige kergem eristada söömiseks kõlbulikku karulauku lõhna alusel. “Kui nina just väga kinni ei ole, siis saab karulaugu lehte tugevamalt mudides lõhnast kohe aru, kas tegemist on laugulisega või mitte. Kõigil Eestis kasvavatel laugulistel peaks olema tugev mahladest erituv küüslaugu või sibula lõhn,” rõhutab Laansoo. 

Mürgised taimed pole halva maitsega

Samas tõdeb Laansoo, et kõikidel mürgistel taimedel pole halba maitset. “On terve rida taimi nagu näiteks näsiniin või mürkputk, kes ei ole kibeda ega paha maitsega. Olen ise neid proovinud, aga ma ei kutsu kedagi seda järele tegema, sest seal on teatud ohud siiski,” sõnab Laansoo. 

Botaaniku sõnul pole kindlat määra, kui palju mürgist taime peab inimene tarbima, et tal sellest probleeme tekiks. “Igal inimesel on erinev organism. Näiteks on osad inimesed väga tundlikud oblik- ehk oksaalhappele. Seega kui laps ei soovi väga palju rabarberikisselli juua, siis ei tohiks teda sundida, sest see võib esile kutsuda allergilise reaktsiooni,” märgib Laansoo. 

Teisalt on putkelised eriti mürkputk tapvad isegi väga väikestes kogustes. “Täiskasvanud inimesele võib saatuslikuks saada isegi ühe grammi tarbimine,” ütleb Laansoo. Kui taimel on ootamatu maitse, siis tuleks see viivitamatult suust välja sülitada.

“Kui inimene jõuab mürgise taime alla neelata, peaks ta viivitamatult jooma vett. Pudelivee puudumisel tuleks tarvitada kasvõi kraavivett. Pärast vedeliku tarbimist peab kutsuma esile oksendamise ja helistama hädaabinumbril. Taoliste mürgistuste puhul on arvel iga minut,” tõdeb Laansoo.

Paanikaks pole põhjust

Sellegipoolest ei peaks metsa minema hirmuga, sest Laansoo sõnul on enamus taimi siiski ohutud . “Taimed on mürgised eelkõige enesekaitseks, et loomad neid ära ei sööks või putukad nende mahla ei imeks, aga selle järgi ei tasuks mingeid järeldusi teha. Ka need taimed, mis on inimese jaoks mürgised, võivad olla väga maitsvad mõnele putukale või loomale,” räägib Laansoo.

Ühtlasi ei usu botaanik, et meie kaubandusvõrku või turule võiksid sattuda mõned mürgised taimed. “Ravim- ja toidutaimede valik turul sõltub paljuski aastaajast ja tegelikult ei osta inimesed massiliselt taimi, mida nad ei oska kasutada,” kinnitab Laansoo. 

Praegu Eesti turult karulauku otsima minna ei tasu, sest karulauku võib metsadest ja aiast leida kevadel ning suve esimeses pooles. Juulis karulaugu lehed kolletuvad. 

Lõpetuseks kuula Greete Palmiste reportaaži Tallinna keskturult, kus reporter uuris, kui palju rohelist turulettidele jõuab!