Võidupüha ilm interaktiivsel kaardil: jahedavõitu, pilvine, kuid vihmata
Ükski lõke ei jää võidupüha õhtul vihmast märgade puude tõttu süütamata. Küll aga tasuks hilisemateks õhtutundideks varuda soojemaid riideid, sest õhutemperatuur jääb üle Eesti vaid kümmekonna kraadi juurde. Alati võib muidugi lõkkele lähemale pugeda, aga sealjuures tulevad päästjad meelde, et viimane kustutab tule - nii jääb õnnetus tulemata.
Liigu kursoriga sind huvitavasse punkti – avaneb info vastava linna/piirkonna kohta. Punktil klikkimine viib sind riigi ilmateenistuse graafikule vastava piirkonna kohta.
Päästeameti soovitused ohutuks jaanipäevaks
Lõkketegemiseks ja grillimiseks
Jaanilõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale pinnasele hoonest vähemat 15 meetri ja metsast 20 meetri kaugusele. Hoia lõkkeaseme ümbrus puhas süttivast materjalist. Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega. Jälgi ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks naabreid.
Puu või söega köetav grillahi tuleb asetada hoonest viie meetri kaugusele. Need, kes otsustavad jaanipühad veeta tubases korterikeskkonnas, peavad silmas pidama, et rõdu on hoone osa ja rõdul grillida ei tohi, väljaarvatud selleks ettenähtud gaasigrilliga. Metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ette nähtud kohtades, eelistades võimalusel kattega lõkkekohti, mida leiab näiteks RMK puhkealadelt.
Nii lõkke tegemisel kui grillimisel hoia käepärast esmased kustutusvahendid. Selleks sobib näiteks pangetäis vett või tulekustuti. Tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks. Viimane pidutseja või grillija peab kandma hoolt selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud.
Kodulõkete tegemisest päästeteenistust teavitama ei pea, kuid tuleohutusnõudeid tuleb silmas pidada igal juhul. Avalikel üritustel lõkete tegemine peab olema kooskõlastatud päästeasutusega. Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib helistada päästeala infotelefonile 1524.
Ujumiseks
Veekogu ääres hoia oma sõpradel ja lähedastel silm peal ning ära lase neid purjus peaga vette. Alkoholi mõjul kaob ohutunne ja sellises olukorras minnakse tihti end veekogusse värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema. Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele kaasa ka ebapiisav ujumisoskus ning madal veetemperatuur.
Olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest, tuleb veesõidukis alati kanda päästevesti. Hoolitse, et päästevesti kannaksid ka sinu kaaslased. Veesõidukiõnnetused juhtuvad pea alati ootamatult ning paadis päästevesti kandmine peaks olema sama loomulik kui autos turvavöö kinnitamine.
Toimetaja: Marju Himma