Soome meeste iseloom läheb üha paremaks ({{commentsTotal}})

Juttudel põlvkondadevahelistest erinevustest võibki olla tõsi taga. Soome teadlased on analüüsinud isiksuseomaduste küsitlusandmeid enam kui 400 000 Soome mehe kohta, keson pidanud sõjaväeteenistuses, ligi 20 aasta vanuses täitma isiksusetesti.

Meeste sünniaastad jäävad 1962 ja 1976 vahele. Selgub, et mida aastakäik edasi, seda enam on mehed kirjeldanud end kui enesekindlaid, seltsivaid, aktiivseid, energilisi, ambitsioonikaid, kohusetundlikke ja kaalutlevaid. Kõik need positiivsed iseloomuomadused seonduvad varasemate uuringute põhjal ka omaduste kandja kõrgema sissetulekuga.

Kummalisel kombel oli üks iseloomuomadus, mis aastatepikku ei edenenud, ja see on maskuliinsus ehk mehelikkus. Samas on mehelikkus isikuomadus, mis on eeltoodutega võrreldes suurema sissetulekuga seotud üsna nõrgalt.

Teadlased eesotsas Matti Sarvimäkiga Aalto ülikoolist ei avalda Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes nähtuse põhjust. Tõsi, nende omaduste tugevnemine õnnestus seostada selliste keskkonnateguritega nagu väiksem õdede-vendade arv, vanemate parem haridus ja üleskasvamine linnas. Kuid kuigi ka need tegurid on olnud tõusuteel, ei piisa neist kaugeltki veel positiivsete iseloomuomaduste kogu tugevnemise seletamiseks.

Huvitav on see, et need head ja kasulikud isikuomadused on Soome meestel tõusnud üsna samas tempos, millega on teiste uuringute järgi kasvanud inimeste keskmine intelligentsus.

Sarvimäki ja kolleegid tõdevad, et tegu on alles väga esialgse uuringuga üsna senitundmatul alal. Edaspidistes uuringutes tuleks mõistagi käsitleda ka naisi ja muid rahvaid peale soomlaste. Siis võibolla saame kunagi ka põhjuse teada.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: