"See võib olla evolutsiooniline eelkäija võrgustikule, mis võimaldab meil mõelda teiste inimeste mõtetest. Võibolla polegi me sedavõrd erilised. Kogu meie inimlikkus võis tulla vähemalt selles mõttes mõnelt meie eelkäijalt," märkis uurimuse juhtivautor Julia Sliwa. Nn vaimuteooriat peeti aastaid ainuomaseks vaid inimestele. Üha rohkemad katsed viitavad aga, et see või vähemalt selle sugemad on olemas ka teistel primaatidel.

Töö järeldused põhinevad nelja reesusmakaagiga tehtud katsetel. Loomadele näidati erineva sisuga filme, alates omavahel suhtlevatest ahvidest lõpetades liikuvate eluta esemetega. Samal ajal jälgiti funktsionaalse magnetresonantstomograafiga, millised ajupiirkonnad hakkasid selle mõjul rohkem energiat tarbima. "Ahvidele meeldib telerit vaadata. Senikaua kuni näidatav sisu on neile mingilgi viisil oluline. Ahvide fMRI vagusi lebama saamine nõudis muidugi teatavat treeningut," muigas Sliwa.

Analüüsi käigus jäi teadlastele silma ulatuslik närvirakkude võrgustik, mille neuronid hakkasid laenglema vaid sotsiaalse suhtluse peale. Muu hulgas aktiveerusid lauba taga asuv eesajukoore keskosa ja veidi sügavamal paiknev vöökääru esiosa. Eesajukoor vastutab inimeste puhul ka mitmete teiste keerukate ülesannete lahendamise eest. Samuti mõjutab see inimeste iseloomuomadusi.

Aju esiosas asub inimestel närvirakkudevõrgustik, mida seostakse vaimuteooriaga. Teooria selgitab, kuidas suudavad inimesed mõista näiteks lauset "Ma tean, et sa tead, et ma tean, et sa ei taha, et ma Hollandisse sõidaks, kuid sa tead, et ma ei saa seda mitte teha ja sa tead, ma ei saa".

"Ahvide ja inimeste võrgustike anatoomiline ja funktsionaalne sarnasus viitab, et selle juured ulatuvad evolutsiooniliselt märka kaugemasse minevikku. Võibolla isegi inimeste ja makaakide ühise eellaseni," spekuleeris Sliwa. Eelnevad katsed on nihutanud piiri šimpansite ja inimeste ühise esivanemani.

Enne hüpoteesi teooriaks kuulutamist tuleb teha teadlase sõnul analoogseid katseid ka teiste liikidega ja uurida üksikasjalikumalt, millised närvirakud võrgustikus aktiveeruvad. fMRI lahutusvõime on suhteliselt jämedakoeline.

"Ka teistel primaatidel peale inimeste on väga rikas sotsiaalne elu. Nad elavad suurtes rühmades, neil on oma hierarhia ja nad veedavad suure osa ajast üksteisega suheldes. Selles mõttes pole ime, et evolutsiooni käigus on tekkinud piirkond, mis on pühendatud ainult sotsiaalsete interaktsioonide analüüsimine," lisas Sliwa.

Sellele vaatamata tasub aga tema sõnul rõhutada, et ajus ei näe midagi taolist väga sageli. Tavaliselt täidavad samad ajupiirkonnad vastavalt vajadusele mitmesuguseid funktsioone.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.