Liblikaröövikud aitavad plastsaastet hävitada
Inimkond toodab rohkesti plasti ja saastab sellega keskkonda. Nüüd loodavad hispaania teadlased, et inim- ja keskkonnale võivad appi tulla väikesed hallid ja pruunid liblikad, vahaleedikud, õigemini vahaleedikute väikesed röövikud, kes elavad tavaliselt mesitarus ja söövad seal kärjevaha.
Federica Bertocchini Kantaabria biomeditsiini ja biotehnoloogia instituudist on nüüd avastanud, et aplad röövikud võivad süüa ja seedida ka plasti.
Avastus tuli üsna juhuslikult, kui Bertocchini korjas tarudest vahaleediku röövikuid ja pistis nad kilekotti, mille kavatses ära visata. Kuid mõne aja pärast märkas ta, et röövikud olid end kotist välja närinud ja sagisid vabalt ringi.
Ta uuris siis asja koos kolleegidega juba teaduslikult ja tegi kindlaks, et sada vahaleediku röövikut võivad vähem kui tunniga süüa tavalise poekilekoti auklikuks ning seedida poole päevaga 92 milligrammi plasti ehk umbes kolm protsenti ühe kilekoti materjalist. See on suhteliselt hea kiirus, arvestades, et muidu kulub kilekoti lagunemiseks vähemalt sada aastat.
Bertocchini ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Current Biology, et nende uuring tõendab esimest korda, et vahaleediku röövikud suudavad polüetüleeni keemiliselt depolümeriseerida. Tõenäoliselt on neile seejuures abiks mõned nende kõhus elavad bakterid.
Bertocchini loodab, et edaspidi õnnestub üles leida ensüüm, mis tegelikult plasti lagundab. Siis võiks hakata ensüümi suures mahus tootma ja kasutama plasti lagundamiseks.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
