Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole?

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole?
Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? Autor/allikas: Wikimedia Commons
Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

Inimesi ja sigu peetakse biokeemiliselt väga sarnasteks. Uudised aina levivast sigade Aafrika katkust kordavad meile aga järjepanu, et inimestele see ei nakka ja meile see ohtlik ei ole. Miks see nii on?

Julia Jeremejeva,

Eesti Maaülikooli sigade meditsiini lektor

Inimestel ja sigadel on tõesti üsna palju bioloogilisi sarnasusi, aga erinevusi on siiski palju rohkem. Isegi kehatemperatuur on erinev. Meie jaoks on normaalne kehatemperatuur kuni 37 kraadi, sigadel on see kuni 39,5 kraadi.

Inimese organismis olevad rakud erinevad aga nii ehituselt kui koostiselt sigade organismides olevatest rakkudest. Kuna inimeste ja sigade rakkude pinnad on erinevad, ei oska sigade Aafrika katku viirus inimese organismi tungides selle rakkudele kinnituda ega siseneda. Seega puudub sel ka võimalus seal paljuneda. Sellepärast ei saa see viirus meie organismis elada ega meid ka kahjustada.

On haigusi, mis võivad ohustada nii inimesi kui sigu, ent sigade Aafrika katk ei ole tõesti üks neist. On haigused, mis kahjustavad mõnda loomaliiki või isegi teatud tõuge rohkem kui teisi. 

Paralleele võib tuua lilledega. Kui üks lill vajab kasvamiseks rammusat muld, siis teisele meeldib kasvada liivasel pinnasel. Ka organismide vajadused paljunemiseks ja eluks on erinevad.

Üldiselt ei ole aga siiani teada, kuidas sigade Aafrika katku viirus täpselt paljuneb ja milliseid tingimusi see selleks vajab. Aga me teame, et see vastik tegelane on väliskeskkonna suhtes väga vastupidav. Näiteks sea väljaheidetes püsib viirus nakkusvõimeline vähemalt 160, pinnases 190 ning toa temperatuuril 540 päeva.

 

Andres Merits,

Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor:

Mis loeb, on molekulaarbioloogia. Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab, seal hulgas viiruse retseptor, mis on teatavat tüüpi siaalhape.

Sigade Aafrika katku viirus on võrreldes gripiviirusega väga suur ja vähe uuritud viirus. Andmed selle kohta, kuidas see viirus rakkudesse siseneb on praegu vastuolulised. Teada on, et sigades nakatab viirus makrofaage ehk suuri õgirakke. Need on immuunrakud, mis muu hulgas söövad sissetungijaid ja osalevad põletiku tekkimises.

Kuid seda viirust võib adapteerida nii sisenema kui paljunema ka primaatide – poolahviliste, ahviliste ning seal hulgas ka inimeste – rakkudesse. 

Seda erinevust põhjustavaid muudatusi on vähe uuritud. Kirjanduses väidetakse, et inimest see viirus ei nakata. Sellest tuleb teha oletus, et kui inimese rakkude nakatamine on põhimõtteliselt võimalik, siis jääb nakkus nii lokaalseks (ei suuda levida), et nakkusena seda lihtsalt ei märgata.

On sadu, kui mitte tuhandeid viiruseid, mis inimesi nakatavad, kuid millesse enamus inimesi ei haigestu. See tähendab, et need viirused haigusi ei põhjusta või vähemalt ei tee nad seda enamasti.  

Toimetaja: Katre Tatrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: