Europa toodi Maale

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Europa toodi Maale Autor/allikas: NASA
Hispaania teadlased jäljendasid Jupiteri kaaslase pinnal toimuvat.

Jupiteri jäine kuu Europa pakub kosmoseuurijatele suurt huvi, sest selle jäätunud pinna all arvatakse olevat meri.

Kosmosesondide fotodel on näha Euroopa jääkooriku ebaühtlus – konarlikus jääs jooksevad kilomeetrite pikkused praod. "Kaosemaastiku" tekkimise põhjuseks peetakse Europa merepõhjast tõusvat sooja vett. Hispaania astrobioloogiakeskuses tehtud katsed pakuvad sellele kinnitust.

Victoria Muñoz Iglesias oletas, et Europa pinnal toimuv sarnaneb Maa vulkanismile, kuid Jupiteri kaaslasel tegutsevad hoopis jäävulkaanid, mis purskavad sulanud kivimite asemel vett ja gaase.

Oletuse kontrollimiseks jäljendasid teadlased laboris Europa ookeani. Vees lahustunud süsihappegaas ja magneesiumsulfaat jahutati kõrge rõhu juures umbes -5 Celsiuse kraadini.

Selgus, et sellise vee liikumine sarnaneb Maa magma liikumisele, kuid see toimub miinuskraadide juures. Tekivad jää, veerikkad soolakristallid ja süsinikdioksiidi klatraadid – erilised kristallid, kus gaasimolekul on ümbritsetud veemolekulidega. Kristallide tekkimisel vabaneb energia ja muutub aine ruumala. 

Tekkivate soolade ja klatraatide osakaal määrabki selle, kas ookeani mingis piirkonnas ruumala suureneb ja jääkate hakkab kerkima ning praguneb. Tõenäoliselt toimuvad sellised protsessid näiteks Europa ekvaatoril, kus on kõige suuremad jääpraod.

Kummaliste pinnamoodustuste punaka värvuse tekitab ilmselt Jupiteri tugev kiirgus, mis mõjutab väävlit sisaldavaid molekule. Oma mõju võib olla ka naaberkuul Iol purskavatel vulkaanidel.

Iglesiase sõnul kinnistas katse, et Europa pinnavormide tekkimise taga on soolane veekeskkond. Lõplikult saab seda tõestada alles siis, kui uurimisjaamad suudetakse viia Europa pinnale.

NASA plaanib kosmosesondi saata Jupiteri jäise kaaslase orbiidile juba lähikümnendil. Euroopa kosmoseagentuuri uurimisjaam peaks startima 2022. aastal. Kohale jõudes teeb see Europa ümber kaks tiiru ja uurib selle aja jooksul taevakeha pinnavorme.

Uurimus ilmus ajakirjas Geochimica et Cosmochimica Acta.

Toimetaja: Piret Pappel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: