Paljud antropoloogid usuvad, et inimesed pärinevad ühest kindlast Aafrika piirkonnast ning rändasid sealt edasi Euroopasse ja Aasiasse.

Kuid aafriklased on geneetiliselt äärmiselt mitmekesised ning suure tõenäosusega sai inimkond alguse Musta Mandri eri osadel elanutest.

Uppsala ülikooli teadlane Mattias Jakobsson analüüsis 11 erineva Lõuna-Aafrika hõimu liikmete pärilikkusainet ning otsis sealt üksiku nukleotiidi polümorfisme. Need on ühetähelised muutused DNA järjestuses, kus üks nukleotiid on mingil põhjusel asendunud teisega.

Uurija sõnul on aafriklaste geneetiline mitmekesisus väga kirev. Erinevaid hõime leidus juba enne inimeste rännet Euroopasse ja Aasiasse ning nende geene leidub ka tänapäevastes inimestes.

Ühena esimestest eraldusid Kalahari kõrbes ja selle ümbruses elavate bušmanite ehk khoisani suguharude esivanemad. See juhtus vähemalt 100 000 aastat tagasi. Siis polnud tekkinud teisi hõime – ei Ida-Aafrika kütte-korilasi ega Aafrika keskosa pügmeesid.

Eri khoisani suguharude vahel on samuti suured geenierinevused. Angoolas ja Namiibias elavad khoisanid eraldusid lõunapoolsematest sugulashõimudest 25 000 kuni 40 000 aastat tagasi.

Lisaks proovis Jakobssoni uurimisrühm leida, millised geenimuutused said alguse kõrbehõimude lahknemise ajal. Selgus, et mutatsioone tekkis nii immuunsuse, lihaste ehituse kui ka naha päikesetundlikkusega seotud geenides.

Samuti leidsid uurijad muutusi luustikku mõjutavates geenides, mis määravad näiteks kulmukaarte ja roiete kuju. On teada, et mutatsioon ühes leitud geenis tekitab neandertallastele iseloomulikud tugevad kulmukaared ja laia rinnakorvi.

Seega on meile ainuomased näojooned ja kitsad roided vähemalt sada tuhat aastat vanad.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.