Kas vaimu treenimine võiks tõesti tõsta intelligentsustaset? Püütud on küll arvutimängude, küll pusledega, aga mingit tõestust sellele, et IQ selle tegevuse käigus kosus, pole saadud.

Nüüd on rühm neuropsühholooge tulnud välja väitega, et nad on leidnud ülesanded, mille lahendamine tõesti IQ-d kergitab. Kusjuures, mida rohkem harjutada, seda rohkem IQ-skoor paraneb, kirjutas New Scientist.

Niinimetatud paindlik intelligentsus seisneb võimes arutleda, lahendada uusi olukordi ning mõelda abstraktsetes kategooriates. Sel on otsene seos töise ja haridusalase edukusega ja see on suures osas pärilik.

Varemgi on püütud paindlikku intelligentsust harjutuste abil kasvatada, kuid tulemuseks on olnud see, et nende kindlate harjutuste lahendamise tulemused tõesti paranevad, aga oskused ei laiene mujale.

Michigani ülikooli neuropsühholoog Susanne Jaeggi väidab koos oma kolleegidega ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artiklis, et see siiski pole päris nii.

Nad panid 70 täiskasvanut lahendama ülesandeid, mille käigus tuli jälgida iga kolme sekundi järel ekraani eri kohtades ilmuvaid väikesi ringikesi. Kui ringike oli samas asukohas olnud ka üleeelmisel kuvamisel, tuli vajutada nuppu. Samal ajal loeti neile kõrvaklappides ette häälikuid ning samuti tuli vajutada nuppu, kui kuuldud häälik oli sama, mis öeldi üleeelmisena.

Kui katsealused saavad ülesandega hästi hakkama, nihutatakse intervalli – näiteks tuleb vajutada, kui ring on samas kohas, kus see oli kolm kuvamist tagasi.

Jaeggi katsealuseid treeniti iga päev 20 minutit ja nii 8, 12, 17 ja 19 päeva järjest. Nädalavahetused olid vabad. Neil tuli täita IQ-test enne treeningute algust ja pärast nende lõpetamist.

Selgus, et harjutamise käigus tõusis inimeste IQ-tase märgatavalt ning mida rohkem harjutati, seda parem oli tulemus.

„See lükkab varasemad arusaamad ümber,” ütles Jaeggi. Tema sõnul olid harjutamine tulemuslik, sest harjutajatel säilis väljakutse ning ülesandeid ei saanud lahendada autopiloodil.

Siiski ei ole kõik sama meelt. Robert Plomin Londoni psühhiaatriainstituudist ütles, et intelligentsuse uurijad ei ole püüdnud mingil juhul väita, et paindlik intelligentsus ongi muutumatu suurus, nagu Jaeggi koos kolleegidega oma teadusartiklis väidab. Ka kool on ju selleks mõeldud, et pärilikke omadusi harjutamise abil edasi arendada.

Samas on Plomini sõnul palju huvitavam küsimus, kui palju inimesele sellisest harjutamisest kasu tõuseb. See aga ei olnud käesoleva uuringu eesmärk ning ka katsealuseid oli liiga vähe.