"Me ei pea kasumi ja tootlikkuse arvelt allahindlusi tegema, kuid see ei saa olema põllumeeste jaoks kerge. Selleks tuleb harjumuspäraseks saanud maaviljelussüsteemi oluliselt muuta, alates mehaanilise umbrohutõrje juurutamisest ja kultiveerimisvõtete muutmisest lõpetades haiguskindlamate sortide kasvatamisega," rõhutas Bourgogne Franche-Comté ülikooli teadur Nicolas Munier-Jolain.

Järeldused põhinevad pea 950 Prantsusmaa eri osades paikneva taimekaitsevahendite kasutust vähendada üritava suurtalu kohta kogutud andmetel. Töörühm leidis, et 77 protsendi talude puhul puudus kasutatavate pestitsiidide hulga ning saagikuse ja teenitava kasumi vahel seos. Pea kolmel juhul viiest sai pestitsiidide kasutust negatiivsete tagajärgedeta vähendada kuni 42 protsendi võrra.

Ülejäänud 23 protsendis taludes moodustasid suurema osa kasvupinnast tehnilised kultuurid nagu suhkrupeet või raps. Põllukultuuride kasvatamist iseloomustab reeglina ulatuslik taimekaitsevahendite kasutus. Eriti iseloomulik oli see Prantsusmaa põhjaosale, kus viljeletakse suuresti suhkrupeeti.

Munier-Jolain nentis, et tulemuste sirgjooneliselt Eestile laiendamine on ennatlik. "Kuid ma poleks üllatunud, kui sarnaseid mustreid võiks näha Eestis, kui üldised trendid kasutatavate taimekaitsevahendite hulgas ja teistes harimisvõtetes on sarnased," laiendas teadur. Samal ajal rõhutas ta, et värske töö näitlikustab vähemalt taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise võimalikkust.

Teadur lisas, et kõigist taimekaitsevahenditest loobumine on raske. Kui näiteks putukamürkide kasutust sai kasumit ja saagikust ohtu seadmata vähendada 60 protsendi võrra, siis taimemürkide puhul jäi näitaja vaid 37 protsendi piirile. "Kui vaadata üldiselt vähem taimekaitsevahendeid kasutavaid talusid, siis tüüpiliselt moodustavad herbitsiidid neist lõviosa," kinnitas Munier-Jolain. Isegi kui neist täielikult loobumine esimesel aastal olulisi probleeme ei too, võib umbrohuprobleem järgnevatel aastatel kasvada lumepallina.

Töörühma alles avaldamisjärgus tööst selgub, et märkimisväärseid kompromisse tegemata saaks vähendada Prantsusmaa taimekaitsevahendite kasutust tervikuna ligikaudu 30 protsendi võrra. "Analüüs näitas, et see võib kaasa tuua nisuekspordi vähenemise, kuid sellega paralleelselt väheneks näiteks sõltuvus Ameerika sojast ning väetiste ja kütuse kasutus," lisas teadur. Arvutuste kohaselt tuleks see riigile tervikuna isegi kasuks.

"Kuid et veelkord rõhutada, üleminek ei saa toimuda ilma välise toetuseta. Põllumeestel endil puudub sellega seotud alginvesteeringute suuruse tõttu selleks motivatsioon," sõnas Munier-Jolain. 2009. aastal Euroopa Liidu poolt kehtestatud määrus muutis traditsioonilisele kahjuritõrjele alternatiivide otsimise samal ajal majanduslikku kasumlikkust silmas pidades liikmesriikidele kohustuslikuks.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Plants.