Nähtus iseenesest on astronoomidele tuttav. Niisuguseid asteroide, mis tiirlevad planeediga ühel ja samal orbiidil ja mida planeet justkui taga ajaks, on hakatud nimetama troojalasteks. Mõnedel juhtudel, nagu nüüd Uraani puhul teada saadud, liiguvad troojalased planeedi orbiidil umbes 60 kaarekraadi planeedist endast eespool, mõnedel juhtudel samavõrra tagapool. Neid orbiidi paiku, 60 kraadi planeedist ees ja taga, võib nimetada ka planeedi neljandaks või viiendaks Lagrange`i punktiks, kui soovi on.

Jupiteril ja Neptuunil on neis mõlemas punktis teada suurel hulgal troojalasi, aga näiteks Saturnil pole neid teada ühtegi ja Uraanil on neid nüüd teada kaks. Saturn ja Uraan asuvad suure hulga troojalaste pidamiseks gravitatsiooniliselt liiga ebastabiilses piirkonnas, sest nende naaberplaneetide raskusväli kipub võimalikke troojalasi orbiidilt välja tõukama.

Nüüd modelleerisid siis vennad Carlos ja Raul de la Fuente Marcos Madridi Complutense ülikoolist asteroidi 2014QF99 liikumist arvutimudelil ja leidsid, et see püsib Uraaniga samal orbiidil veel mitmeid tuhandeid aastaid. Nii et tegu pole mitte juhusliku teekaaslase, vaid päris troojalasega.

Et asteroid avastati suhteliselt juhuslikult, võib arvata, et kui astronoomid veel hoolega vaatavad, võivad nad Uraani orbiidilt leida ehk veel nii mõnegi senitundmata troojalase.

Aastal 2021 kavatseb NASA teele saata kosmosesondi Lucy, et lähemalt uurida Jupiteri troojalasi.