Alkohol paneb tööle näljatunnet reguleerivad ajurakud   ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Quinn Dombrowski/Creative Commons

Kes peol alkoholiga piiri ei pea, teab omast käest, et alkohol kasvatab tavaliselt ka söögiisu. Briti teadlaste hiirtega tehtud uuring näitab nüüd, et süüdistada ei saa seesmiste tõkete ja mõõdutunde kadumist. Etanool ajab näljatundega ajurakke otseses mõttes segadusse ja tekitab näljatunde.

''See võib tunduda kerge paradoksina, kuid tulemused on selged. Need reageerivad etanoolile väga tugevalt ja kasvatavad hiirte isu paariks tunniks. Efekti võib näha ka järgmisel päeval. Seda ei mõjuta sugu ega sotsiaalne suhtlus. Küsimus pole seega lihtsalt selles, et me kainelt ei mõtle, vaid põhjused on märksa elegantsemad,'' märkis uurimuse esimene autor Craig Blomeley Londonis asuvast Francis Cricki instituudist.

Eelnevates töödes on näidatud, et sama hüpotalamuses asuv Agrp neuroniterühm kasvatab märkimisväärselt motivatsiooni söömiseks. Näiteks on neid kunstlikult laenglema pannes suudetud varem närilisi ohjeldamatult õgima panna isegi täiskõhuga ja impulsi momentaalselt peatada. Värskes töös piirdus Blomey kolleegidega ainult alkoholiga.

Hiired joodeti kolmel päeval järjest süstlaga nii purju, kui oleks seda kuus kangemat sorti õlut või 1—1,5 pudelit veini joonud 75 kilogrammi kaaluvad noored täiskasvanud. Kasutatud kogused olid seeläbi võrreldavad Suurbritannia elanike reede õhtul pummeldamise käigus joodava alkoholiga. ''Süstla kasutamine on mõnes mõttes märksa inimlikum, kui nende sõna otseses mõttes jooma sundimine, mis tekitab loomadel stressi. Kõigele lisaks võib see ka tulemusi mõjutada,'' lisas Blomey.

Pummeldamissessiooni imiteerimisel kasvas Agrp neuronite aktiivsus piirini, milleni jõuaksid loomad muidu pika nälgimise järel. Kui teadlased sama neuronirühma laenglemise kemikaalikokteiliga peatas, hiired enam alkoholi mõjul ohtralt üle sööma ei kippunud.

Kuigi katseid tehti hiirtega oletab töörühm, et tulemused peavad suuresti paika ka inimeste puhul. Samad neuronid on olemas ka inimajus. Seose kinnitamine nõuab täiendavaid uuringuid. ''Selles suhtes ei saa me alkoholisõltuvust otseselt näiteks ülekaaluga siduda. Omaette küsimus on, mis juhtub ajurakkudega pideva pummeldamise mõjul. Me teame, et inimesed söövad tegelikult alkoholisõltuvuse korral vähem,'' mõtiskles Blomey.

Sellegipoolest lootis ta, et uuring avaldab inimeste käitumisele positiivset mõju. ''Võibolla mõtlevad nad enne uue õlle võtmist korra läbi, mida see nende hüpotalamuse neuronite ja seeläbi kaudselt ka nende kehakaaluga teeb,'' lisas ajuteadlane.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: