Teada on, et lõhnakadu põhjustab peamiselt poetomatite vahepealne jahutamine, mida võetakse ette nende parema säilivuse tarbeks, sest kui hoida tomateid vähem kui 12 °C juures, siis kahjustuvad ensüümid, mis peaksid aitama sünteesida lõhna kaitsvaid ja lenduvaid ühendeid.

Ameerika teadlased otsustasid nüüd uurida, milline on jahutatud tomatite lõhnakao geneetiline tagapõhi, sest tegelikult on nii, et nopitud viljas elavad rakud edasi ja ka geenid lülituvad sisse ja välja.

Harry Klee Florida ülikoolist hoidsid küpseid tomateid üks, kolm või seitse päeva +5 °C juures ja seejärel üks või kolm päeva +20 °C juures. Selgus, et seitse külmapäeva kahandas lenduvate ühendite taset kuni kahe kolmandiku võrra. Taset ei aidanud taastada ka kolm järgnenud päeva kõrgema temperatuuri juures.

Jahutatud tomatite lõhna ja maitset hindas värskete töötlemata tomatite omast kehvemaks ka 76 katseisikust koostatud maitsežürii, ehkki tomatite suhkru ja hapete sisaldus jäi üsna muutumatuks kogu katse ajal.

Klee ja kaasautorid kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et jahutamine vähendas paljude lenduvate ühendite sünteeside korraldavate geenide aktiivsust. Nad kirjeldavad neid geenimuutusi üsna üksikasjalikult ja väidavad, et tomatite ja ehk ka muude puu- ja köögiviljade lõhnakadu jahutamise tagajärjel on molekulaarsel tasandil saanud seega senisest selgemaks.

Võibolla siis osatakse kunagi tomatite geene sel viisil muundada, et nende hea lõhn ja maitse säiliksid ka jahutamise järel.