Kõndimine on eakate tervise parandamisel sama tähtis kui ravimid

Liikuma hakkamiseks pole kunagi liiga hilja. Lihtne kehaline aktiivsus – peamiselt kõndimine – aitas üle 70-aastastel liikuvust parandada isegi siis, kui nad olid pikka aega väheliikuvad olnud ja ka liikuvust piirava haiguse läbi põdenud.
California ülikooli tervisekorralduse spetsialist ütles pärast uuringutulemuste ilmumist, et kehaline tegevus võib olla sama tähtis kui ravimite võtmine. “Kui su elust juba liikuvus on kadunud, kaotad sa ka sõltumatuse,” sõnas sõltumatu ekspert Patricia Katz, kes arvas, et arstid peaksid uuringu leiud praktikas kasutusele võtma.
Katz pidas tähelepanuväärseks, et regulaarselt kõndima käivad eakad suudavad pärast terviseprobleemide ilmnemist neist paremini paraneda ja liikumisvõime taastada.
Eakad on sageli vaheldumisi kord sõltumatud, kord jälle vähemalt ajutiselt kõrvalisest abist sõltuvad. Põhjusteks näiteks luumurrud, operatsioon või haiglaravi pärast tõbe, mis nõuab tagasi jalule saamiseks aega ja taastusravi.
Ilmunud teadustööga uuriti seda, kas korrapärane kehaline tegevus võiks aidata isegi kõrges eas inimestel tervisehädadele vaatamata kauem liikuvust säilitada.
Uuringus osales enam kui 1600 inimest vanuses 70–89 aastat. Kõigil oli suur puude tekkimise oht, kuna nad liikusid vähe ja neil oli mitmeid kroonilisi terviseprobleeme, näiteks südamehaigus või suhkurtõbi. Enam kui 40 protsenti osalenust oli üle 80-aastased. Osalemiseks pidid vaadeldavad kõndima pool kilomeetrit 15 minutiga – selle vahemaa kohta pikk aeg ja mõnel kulus selle läbimiseks kogu ettenähtud aeg.
“Keskendusime nendele inimestele, kes võiksid sellisest sekkumisest kõige enam võita,” sõnas Yale’i ülikooli eakate arst, uuringut juhtinud Thomas Gill.
Uuringus oli üks rühm eakaid, kes pidid regulaarselt kõndima ja lisaks natuke jõu- ja tasakaaluharjutusi tegema. Võrdluseks oli kontrollrühm, kes sai tervisekoolitust.
Ligi kolm aastat kestnud kõndimistreening lühendas eakate tõsisemate liikuvusprobleemide all kannatamise aega veerandi võrra, teatasid teadlased ajakirjas Annals of Internal Medicine. Samuti muutus väiksemaks tõenäosus, et liikuvust piirav vaevus neid üldse tabaks, neil oli suurem tõenäosus paraneda ja väiksem oht vaevuse taastekkeks. Kehaliselt aktiivsel inimestel on ka väiksem oht kukkudes viga saada.
Gilli sõnul näitab uuring, et paljud väheliikuvad eakad saavad ohutult kõndimisega alustada, selleks pole spordiklubisse vaja minna – piisab rahulikumast kõndimiskohast kõnniteel või ka ostukeskuses. Paljud inimesed ei tea, kuidas algust teha. Siin võiks aidata arsti tehtud ettekirjutus võib-olla isegi rohkem, kui ravimite määramine.
Keegi ei eelda, et väheliikuv eakas hakkaks ühtäkki kiirkäijaks. Eesmärgiks on aegamisi koormust tõsta tasemeni, kus kõrgemas vanuses täiskasvanud teeksid nädalas 2,5 tundi keskmise intensiivsusega treeningut. Põhimõtteliselt tähendab see südame tegevuse kiirendamist – ei pea just hingetuks võtma, aga hingamiskiirus võiks tõusta.
“Eakad peaksid tegevusetust rohkem kartma,” sõnas Katz.
Uuring ilmus ajakirjas Annals of Internal Medicine
Toimetaja: Virgo Siil
Allikas: MedicalXpress