Et seenekogu kümnepäevase näituse jooksul täieneb ja muutub, saab näituse lõpuks külatajatele näidatud 250 liiki seeni, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Haruldusi näitusele ei korjata, vaid korjatakse ainult selliseid, mida seenehuvilised metsas ka päriselt kohtavad.

Näituse kuraator Loore Ehrlich ütles, et tänavusele seeneaastale omaselt on ka väljas rikkalikult kukeseeni ja nende lähisugulasi. Näitusel ongi sugulased kõrvuti, olgu nad siis söödavad, mittesöödavad või koguni mürgised.

"Sugulaste seas ehk kui võtta näiteks kärbseseen, siis kõigile juskui tundub, et seal on ju kõik ometi mürgised, aga kärbseseene seas on näiteks ka söödavaid liike. Et neid oleks lihtne võrrelda, kõrvuti vaadata, siis justnimelt kõik sugulased on kambas koos," rääkis Ehrlich.

Ta lisas, et selline söödav seen on roosa kärbseseen, mida hinnatakse kõrgelt mitmes Lääne-Euroopa riigis.

Täiesti algajale, kes üldse seeni ei tunne, on seente juures olevad sedelid varustatud roheliste mummudega - nendega on tähistatud sellised söögiseened, mida ei saa teistega segamini ajada. Just nende tundmaõppimisest soovitavad seenetargad alustada.

Seeni soovitatakse uurida nii, et vaadata ka kübara alla ja uurida seenejalga.

Erlich tõdes, et seenehuvilised on õppinud aastatega korjama ka selliseid seeni, mis varem metsa maha jäid, näiteks kitsemamplit. Seeneaeg lõpeb pärast korduvaid öökülmi.