Pirital levivas vetikahaisus on süüdi ka inimesed ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli teadlased uurivad Tallinna lahe keskkonnaseisundit ja juba projekti algfaasis on selgunud, et Kadrioru ja Merviälja vahelise rannaala vetikate tugev hais on seotud inimliku faktoriga.

Mööd Pirita teed sõites või jalutades tunneb nina tihti ebameeldivat lehka. Seda põhjustavad vetikad, mis lahesopis seisvas vees roiskuma hakkavad. Kogu protsessile annavad hoogu juurde piirkonnas asuvad mitmed sadevee kollektorid, milles voolava vee tegelik koostis on teadmata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kollektorid peaksid meil kandma puhast vihmavett, aga kui see puhas vihmavesi läbib meil tänavaid ja väljakuid, siis ta enam nii puhas ei ole. Kui siin on analüüse tehtud, siis see sisaldab ka fekaalbaktereid," rääkis TTÜ meresüsteemide instituudi teadur Kai Künnis-Beres.

Oma osa annavad ka mõned laevad, kust vaatamata rangele keelule reovett Läänemerre lastakse.

Keskkonnainvesteeringute keskus rahastab ühtekokku kolme projekti, mille lõppraport peaks andma teadmise, mida sisaldab sealsete sadevee kollektorite vesi, millised on vetikate kasvutingimused Tallinna lahes ja kuidas rannaäärseid vetikavalle efektiivselt kokku korjata.

"Ma uurin eelkõige vetikamatte, järgmisel aastal on meil plaanis korraldada nende eemaldamist ja välja töötada teiste riikide kogemusele tuginedes, kuidas neist mattidest lahti saada ja millist meetodit kasutades oleks see kõige efektiivsem," ütles Künnis-Beres.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, on selgus käes järgmise aasta lõpuks.

Toimetaja: Karin Koppel



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: