Haridus- ja teadusministeerium soovitab nutilahendusi mitte karta ja anda seejuures rohkem vastutust õpilastele, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kui me riigina oleme oma saavutuste üle uhked, siis haridusvaldkonna e-tiiger kui just ei maga, siis liigutab väga vaevaliselt. Tartu ülikooli uuringu kohaselt kasutavad õpetajad koolitundides oma nutiseadmeid vaid paar korda kuus või veelgi harvemini. Ja tavaliselt vaid infootsinguks.

Ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar tõi üheks põhjuseks õpetajate keskmise vanuse, mis on üle 48 aasta.

„Me oleme tulnud teisest ajastust, kus digist ei rääkinud keegi. Ma arvan, et kõige efektiivsem oleks kasutada meetodit, kus õpilased omavahel suhtlevad, kus nad annavad tagasisidet.“

Mida aga võiks teha teisiti, et õpetajad ja õpilased saaksid koolitunnis õppe tarvis nutiseadet paremini ära kasutada?

Nutiseadmed võiksid Käosaare sõnul olla pigem vahend õpilasele, kes saaks tehnikalahendust ära kasutada õppematerjalide kokkupanekuks ja esitamiseks.

Nii oleks ka suurem vastutus digitaalvahendi kasutamise eest rohkem õpilasel ning see julgustaks enam ka õpetajat.

Narva Eesti gümnaasiumi direktori ja aineõpetaja Uta Kroon-Assafrei hinnangul oleksid õpetajad isegi valmis hoiakuid muutma ja nutipõlvkonnaga kaasa minema, kuid n-ö vaim on valmis, kuid liha nõder.

„Meie kontekstis tähendab see seda, et koolides on tehnilisi vahendeid vähe,“ nentis Uta Kroon-Assafrei. Esiteks oleks vaja head internetiühendust, sest kui keegi paneb võrgus tööle korraga 30 digivahendit, saab lihtsalt andmesidemaht otsa.

„Koolidel ikkagi napib väga kõvasti infotehnika raha,“ sedastas Uta Kroon-Assafrei. „Enamus oleksid nõus tegema, aga sul peavad olema vahendid.“

Irene Käosaar lubab, et haridusministeerium tagab koolidele korraliku võrguühenduse, uudse tehnika ja digiõppematerjalid.

Samas lisab Käosaar, et päris digihulluks ei tasu ka minna: „Digi ei saa olla eesmärk omaette. See peab olema mõistuspärane ja eesmärgistatud. Me tahame liikuda sinna poole, et see digivahend, mis iganes ta on, toetaks loovust, ettevõtlikkust ja maailma avardamist selle kaudu.“

Alates üle-eelmisest aastast on digipädevus üks kohustuslikest pädevustest riiklikus õppekavas.