''Signaal on sedavõrd selge ja tugev, et Proxima b olemasolus pole mingit kahtlust,'' sõnas ERR Novaatorile antud intervjuus Guillem Anglada-Escudé, planeeti kirjeldava uurimuse juhtivautor ja Queen Mary Londoni ülikooli astronoom. Valgusel kuluks Maast umbes 1,3 korda raskema planeedini jõudmiseks umbes 4,2 aastat. Linnutee galaktika läbimõõtu arvestades asub see pelga kiviviske kaugusel, muutes selle hetkel üheks kõige paljutõotavamaks planeediks, kust otsida maavälist elu. Isegi märksa aeglasemalt liikuv sond jõuaks planeedini paarikümne aastaga.

Planeedi olemasolule viitavad perioodilised muutused tähe radiaalkiiruses. Sõltuvalt sellest, kas planeet tõmbab tähte oma raskusväljaga Maa suunas või sellest eemale, muutub tähe poolt kiiratav valgus seda Maal registreerides sinakamaks või punakamaks. Analoogi võib huilgava kiirabiautoga, mille sireeni toon muutub lähenedes ja kaugenedes vastavalt kõrgemaks ja madalamaks.

Esimesi paljutõotavaid planeedi olemasolule viitavaid võbelusi märkas Anglada-Escudé koos Soome Aalto ülikooli planeediküti Mikko Tuomiga juba 2013. aastal. ''Toona ei saanud aga välistada, et nende taga polnud midagi igavamat nagu näiteks päikeseloited. Lõpuks õnnestus meil esitada Euroopa Lõunaobservatooriumile piisavalt veenvaid tõendeid, et nad soostusid andma meile täiendavalt vaatlusaega,'' meenutas astronoom. Töörühm jälgis tähte 60 päeva vältel igal öösel 20 minutit. Juba kümme päeva hiljem oli selge, et miski teeb tähe ümber regulaarselt tiire.

Teades, mida otsida, pööras Anglada-Escudé pilgu alates 2000. aastate algusest tähe kohta kogutud andmetele. Koondanalüüs kinnitas, et tähe ümber tiirleb eksoplaneet, mille tiirlemisperiood on 11,2 päeva. Täiendavate vaatluste käigus leiti lisaks viiteid, et Proxima Centauri süsteemis leidub teinegi, Maast oluliselt raskem planeet.

Elu häll?
Kuigi Proxima b tiirleb oma ematähele umbes korda 20 korda lähemal kui Maa Päikesele, on Proxima Centauri pind Päikesest oluliselt väiksem ja tuhmim. Piisavalt tuhm, et planeet tiirleb täpselt keset piirkonda, mille piires võiks püsida vesi vedelas olekus. See omakorda loob aga teatavad eeldused elu tekkimiseks.

Anglada-Escudé nentis samas, et tähe lähedus võib potentsiaalselt siiski elu, nagu inimkond sellest tänapäeval aru saab, siiski pärsida. Planeeti tabav röntgenkiirte voog on hinnanguliselt 400 korda tihedam kui Maa poolt kogetav. ''Siit edasi sõltub juba parasjagu kasutatavast mudelist, kas planeedi atmosfäär suudaks sellele vastu panna või mitte. Konsulteerisime töö käigus mitmete teemaga tegelevate teadlastega ja selleks on šanssid päris head. Lisaks on teiste sarnaste süsteemide uurimine näidanud, et atmosfäärikadu võib olla küllaltki väike,'' laiendas astronoom.

Midagi põhjapanevat on aga vara öelda. Abi võiks olla uue põlvkonna teleskoopidest, millega oleks võimalik hea õnne korral uurida, kas planeeti ümbritseb atmosfäär ja millest see koosneb. Juhul, kui see tõepoolest planeeti ümbritseb, võiks selle keskmine pinnatemperatuur jääda -30 – 30 C° kraadini.

Eeldusel, et muud tähe lähedusest lähtuvad tegurid elu tekkimist võimatuks ei muuda, oleks selleks potentsiaalselt võimalusi isegi rohkem kui Maal. ''Proxima Centaturi eluiga võib olla sadu või isegi tuhandeid kordi pikem kui Päikesel, mis kustub umbes viie miljardi aasta pärast,'' selgitas Anglada-Escudé. Seejuures tasub osutuda, et Proxima Centauri sarnaste punaste kääbuste sekka võib arvata enamiku Linnuteel leiduvatest tähtedest. Näiteks 30st Päikesele kõige lähemal asuvast tähest kuuluvad Proxima Centauriga samasse klassi 20.

Naised saunas rääkisid...
Kuulujutud uue planeedi leidmisest hakkasid veebiruumis ringlema juba augusti keskel. Anglada-Escudé'is tekitab see teatavat pettumust. ''Ma ei mõista, miks peaks keegi taolisel kombel midagi enneaegselt lendu laskma. Kui Spiegelis ilmunud artiklit põhjalikumalt lugeda, siis faktiliselt sisaldas see ainult tõdemust, et Proxima Centauri lähistel tiirleb Maa-suurune planeet. Kõik ülejäänu on spekulatsioon ja arutlus selle üle, mida see kõik tähendada võib,'' nentis astronoom.

Üksikasjade puudumine viitab tema sõnul, et tegu polnud teabe sihiliku lekitamisega, vaid pigem mõne kolmanda isiku poolt kuuldud lausekatkega. ''Mõnes mõttes on see kurb, kuna kulutasime väga palju aega kommunikatsiooniplaani loomisele, mis oleks võimaldanud laiemal avalikkusel kergemini aru saada, kui palju me tegelikult teame ja mida võib pidada oletuseks,'' lisas Anglada-Escudé.

Sellegipoolest ootab ta, et leid tekitab avalikkuses samasugust kahinat nagu astronoomide endi seas. ''Oli päris veider, kuid tore näha, kuidas see kolleegide hulgas huvi sütitas. Kui Mikko Tuomi signaali leidmisest teada andis, siis alustasime paari inimesega, kuid juba õige pea paisus töörühm paarikümne liikmeliseks. Tahaks loota, et Proxima b pakub sarnast inspiratsiooni ka tavainimesele,'' mõtiskles astronoom.

Planeeti ja selle avastamist kirjeldatakse üksikasjalikult ajakirjas Nature.