Kuna Zika viirus kahjustab loote aju, siis on teadlastel väga raske uurida, kuidas käitub see viirus reaalses keskkonnas ehk arenevates ajurakkudes. Kuigi nii Zika viirust kui inimaju arengut uuritakse mitmel pool maailmas, siis neid kaht kombinatsioonis ning lisaks veel ka kogu vajamineva tehnoloogilise taristuga, saab uurida vaid üksikutes uurimislaborites üle maailma.

Üks neist kohtadest on Johns Hopkinsi ülikooli juurest välja kasvanud spin-off firma Organome LLC, kes tuli äsja välja uue leiutise ehk eelmainitud “mini-ajudega”.

Tegu on nn 21. sajandi rakkudega ehk inseneeritud rakkudega, mis suudavad kasvada konkreetse organi koeks, kuid erinevalt organi rakkudest kasvatatud rakkudest on intelligentsemad ja uuringutes paremini kasutatavad.

“Inimesed pole 70-kilosed rotid.”

Praegu käimas oleval Euroopa teadusfoorumil (ESOF, EuroScience Open Forum) tutvustas leiutist Johns Hopkinsi ülikooli juhtivteadur ja Oranome’i Thomas Hartung.

“Põhjus on selles, et inimesed ei ole 70-kilosed rotid,” võttis Hartung kokku. See tähendab, et loomkatsete puhul võib mõne haiguse või ravimi testimine töötada, kuid tegelikkus on see, et 95% inimestesse pandavatest ravimitest ei tööta. Ühe ravimi väljatöötamise miinimumhind on 1,4 miljardit dollarit.

Igal aastal kulutatakse 28 miljardit dollarit uuringutele, mis ei ole korratavad. Vaid veerand uuringutest on üldse publitseeritavad eelretsenseeritavates rahvusvahelistes ajakirjades. Selle kõige põhjuseks on osaliselt see, et nii rakukultuuridel kui loomkatsetes saadavad uuringutulemused ei anna alati samasuguseid tulemusi.

Aga kuna luksusautod on väga kallid, oli vaja midagi, mis oleks konkreetse organi profiiliga. Näiteks ajuga. See võimaldab uurida Zika viriust, aga lisaks sellel ka näiteks HIV või teisi viirusi.

Selleks, et uurida haigusi, on Hartungi sõnul vaja 21. sajandi rakke, mis ei ole lihtsalt suvalised rakud tassil, vaid n-ö rakkude Porsched ja Lamborghinid – nad on rakukultuuri rätsepatöö.

Dr Thomas Hartung ESOFi pressikonverentsil. Foto: Marju Himma/ERR.

Külmutatud aga siiski funktsioneerivad

Hartungi sõnul suudavad need “mini-ajud” oma energiavahetusega reguleerida oma elutegevust täpsemalt kui näiteks muud rakukultuurid.

Tegu on siiski naharakkudest aretatud tüvirakkudega, mida on mõjutatud viisil, et nad suudavad kogu koe ulatuses tagada aine- ja energiavahetuse, mis omakorda tagab nende rakkude elujõulisuse.

Külmutatud rakkudes on väga suured erinevused rakukultuurides olevate normaalsete külmutamata rakkudega. Nende “mini-ajude” puhul aga suudeti teha rakud, mis ei muutuks külmutamisel. See omakorda võimaldab saata neid rakukultuure saata testimiseks üle maailma igale poole.