„Meie uuring näitab, et saame tugevdada mälu, kui tegeleme spordiga pärast õppimist,“ ütles Guillén Fernández Hollandi Radboudi ülikooli kliinikumist. Sealjuures tuleb aga ära märkida, et otse koolipingist treeningsaali jooksmine ei ole hea mõte: õpitu kinnistub üksnes siis, kui füüsiline koormus järgneb õppimisele teatud ajavahemiku järel, selgub ajakirjas Cell Pressi ajakirjas Current Biology ilmunud uuringust.

Fernández ja tema kolleegid mõõtsid füüsilise koormuse mõju pikaajalisele mälule. Katses osales 72 uurimisalust. Neil paluti meelde jätta 90 pildi asukoht ja nendevahelisi seoseid – natuke nagu laste mängus Memory. Õppimiseks anti aega 40 minutit ehk umbes sama kaua, kui kestavad Eesti õpilaste koolitunnid.

Katsealused jagati kolme gruppi: esimese rühma katsealused asusid trenni tegema vahetult pärast õppimist, teise rühma omad treenisid neli tundi hiljem ja kolmas rühm ei teinudki trenni.

35-minutiline trenn oli intervalltreening, kus sõideti ratastel. Oluline oli sealjuures, et 80 protsenti osalejatest treenis südame maksimumkoormusel. Kaks päeva hiljem kutsuti katsealused tagasi, et saada teada, kui palju neil õpitust meeles oli. Samal ajal jälgiti nende aju magnetresonantstomograafia ehk MRT-ga.

Tulemustest selgus, et need, kes treenisid neli tundi pärast õppimist suutsid informatsiooni paremini meelde jätta kui need, kes treenisid vahetult pärast õppimist või ei läinud üldse trenni. MRT uuringud näitasid aktiivsust hipokampuses ehk organis, mis on seotud informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.

„Meie tulemused näitavad, et täpselt ajastatud füüsiline harjutus võib parandada pikaajalist mälu ja seda tasub eriti esile tõsta näiteks koolihariduses, kus taolist teadmist saab õppimise tõhustamiseks ära kasutada,“ järeldavad uuringu autorid.

Põhjus, miks just see täpselt ajastamine oluline on, vajab veel uurimist. Varasemad loomkatsetel tuginevad laboriuuringud on näidanud, et füüsiline koormus soodustab katehhoolamiinide teket. Katehhoolamiinid on füsioloogiliselt aktiivsed ained, mis kuuluvad  biogeensete monoamiinide hulka. Neist kaks, norepinefriin ja dopamiin, soodustavad teadmiste kinnitumist. Katehhoolamiinide loomist soodustab just füüsiline aktiivsus.

Fernándezi sõnul võiks nende uuringust selgunut edukalt kasutada koolipäeva planeerimisel, pannes kehalise kasvatuse tunnid päeva lõppu ja tugevat faktiõppimist nõudvad tunnid selle algusesse.