Pärast õppimist trenni minek aitab õpitut meelde jätta ({{commentsTotal}})

Kehalise kasvatuse tund
Kehalise kasvatuse tund Autor/allikas: Sille Annuk/Postimees/Scanpix

Keha ja vaimu koos treenimisel on tõesti mõtet. Eriti kasulik on sporti teha pärast faktide õppimist, kuid trenn tuleb väga täpselt ajastada, selgub hollandi teadlaste avaldatud uuringust.

„Meie uuring näitab, et saame tugevdada mälu, kui tegeleme spordiga pärast õppimist,“ ütles Guillén Fernández Hollandi Radboudi ülikooli kliinikumist. Sealjuures tuleb aga ära märkida, et otse koolipingist treeningsaali jooksmine ei ole hea mõte: õpitu kinnistub üksnes siis, kui füüsiline koormus järgneb õppimisele teatud ajavahemiku järel, selgub ajakirjas Cell Pressi ajakirjas Current Biology ilmunud uuringust.

Fernández ja tema kolleegid mõõtsid füüsilise koormuse mõju pikaajalisele mälule. Katses osales 72 uurimisalust. Neil paluti meelde jätta 90 pildi asukoht ja nendevahelisi seoseid – natuke nagu laste mängus Memory. Õppimiseks anti aega 40 minutit ehk umbes sama kaua, kui kestavad Eesti õpilaste koolitunnid.

Katsealused jagati kolme gruppi: esimese rühma katsealused asusid trenni tegema vahetult pärast õppimist, teise rühma omad treenisid neli tundi hiljem ja kolmas rühm ei teinudki trenni.

35-minutiline trenn oli intervalltreening, kus sõideti ratastel. Oluline oli sealjuures, et 80 protsenti osalejatest treenis südame maksimumkoormusel. Kaks päeva hiljem kutsuti katsealused tagasi, et saada teada, kui palju neil õpitust meeles oli. Samal ajal jälgiti nende aju magnetresonantstomograafia ehk MRT-ga.

Tulemustest selgus, et need, kes treenisid neli tundi pärast õppimist suutsid informatsiooni paremini meelde jätta kui need, kes treenisid vahetult pärast õppimist või ei läinud üldse trenni. MRT uuringud näitasid aktiivsust hipokampuses ehk organis, mis on seotud informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.

„Meie tulemused näitavad, et täpselt ajastatud füüsiline harjutus võib parandada pikaajalist mälu ja seda tasub eriti esile tõsta näiteks koolihariduses, kus taolist teadmist saab õppimise tõhustamiseks ära kasutada,“ järeldavad uuringu autorid.

Põhjus, miks just see täpselt ajastamine oluline on, vajab veel uurimist. Varasemad loomkatsetel tuginevad laboriuuringud on näidanud, et füüsiline koormus soodustab katehhoolamiinide teket. Katehhoolamiinid on füsioloogiliselt aktiivsed ained, mis kuuluvad  biogeensete monoamiinide hulka. Neist kaks, norepinefriin ja dopamiin, soodustavad teadmiste kinnitumist. Katehhoolamiinide loomist soodustab just füüsiline aktiivsus.

Fernándezi sõnul võiks nende uuringust selgunut edukalt kasutada koolipäeva planeerimisel, pannes kehalise kasvatuse tunnid päeva lõppu ja tugevat faktiõppimist nõudvad tunnid selle algusesse.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: