Küsimuseks on aga jäänud, kuidas vesi Kuu peale sai: kas kandus see sinna komeetide või asteroidide sees või on ehk lausa algusest peale Kuu-materjalis sisaldunud ja pärineb tegelikult Maalt?

Nüüd väidab rühm teadlasi oma uurimistöö põhjal, et suurema osa Kuu siseveest on toonud Kuule asteroidid, mida sinna umbes nelja ja poole miljardi aasta eest, kohe pärast Kuu tekkimist hakkas rohkesti langema.

Jessica Barnes Inglismaalt Avatud Ülikoolist ja ta kolleegid Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Ameerika Ühendriikidest analüüsisid avalikult saada olevaid andmeid Kuult toodud kivimiproovide kohta ning meteoriitide ja komeetide veesisalduse kohta, võttes arvesse ka erisuguseid vee tüüpe, nagu näiteks raske vesi, milles sisaldub rohkesti vesiniku raskemat isotoopi deuteeriumi.

Andmeid kõrvutades selgus, et kõige tõenäolisemalt pärineb suurem osa Kuu veest veerikastest C-tüüpi asteroididest, mida tiirutab Päikesesüsteemis rohkesti ringi tänapäevalgi. Barnes ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et tänapäevaste andmete ja mudelite järgi kestis veerikaste asteroidide sadu Kuul mõnisada miljonit aastat pärast seda kui Kuu tekkis ja kui Kuu pinda katnud suur magmaookean oli veel vedel. Asteroidid kukkusidki siis just sellesse ookeani, nende sees olnud vesi aga jäi hiljem ka juba tahkunud kivimite koostisse.