Einsteini rõngas on optiline nähtus, mis tekib Albert Einsteini üldrelatiivsusteoorias kirjeldatud aegruumi nähtuste toimel, kui kaks galaktikat paiknevad Maalt vaadates ligikaudu samal joonel üksteise taga, siis võib juhtuda, et tagumisest galaktikast lähtuvad valguskiired painduvad eesmise lähema galaktika massi toimel, mis teeb aegruumi lokaalselt kõveraks ja muudab seega ka tagantpoolt tuleva valguse levimise suunda. Tulemusena moondub tagumise galaktika kujutis rõngaks, mis ümbritseb eesmist galaktikat.

Tegu on niinimetatud gravitatsiooniläätse erijuhuga. Gravitatsioonilääts on nähtus, mille korral tagumise valgusallika kujutis lihtsalt hajub ja moondub mingil korrapäratumal moel. Einsteini rõngas tekib aga sellisel juhul, kui kaks galaktikat on Maalt vaadates väga täpselt ühel joonel ja tagumine galaktika väga korrapärase massijaotusega.

Nüüd teatab Kanaari astrofüüsika instituudi ja La Laguna ülikooli doktorant Margherita Bettinelli koos kolleegidega teistest riikidest Briti Kuningliku Seltsi kuukirjas, et on avastanud peaaegu täieliku Einsteini rõnga. See on peaaegu täiuslikult ümar, aga paraku siiski väikese katkestuskohaga. Katkestus tuleneb sellest, et kahe galaktika suund Maalt vaadatuna erineb siiski õige pisut – umbes 0,2 kaaresekundi võrra. Tagumine galaktika on meist umbes kümne, eesmine kuue miljardi valgusaasta kaugusel.

Et nii täiuslikud Einsteini rõngad on väga haruldased, on Bettinelli avastatud rõngale pandud ka oma nimi – Kanaaride Einsteini rõngas.

Einsteini rõngad huvitavad astronoome ka puht teaduslikult. Nähtus aitab täpsemini määrata tagumise galaktika koostist, aga ka eesmise galaktika raskusvälja kuju ja tumeaine jaotust.