Kindlasti igaüks näeb selles filmis oma asja. Mina nägin seda filmi ajaloolasena – sellepärast ma seostaksin igat selle filmi n-ö momenti mingisuguse ajaloolise sündmusega, mis kokkuvõttes moodustab filmi põhiküsimuse, et mis saab Ukrainast edasi.

Tšornobõli katastroofis näeme väga hästi seda, kuidas Nõukogude Liit totalitaarse riigina mõtles kõige vähem omaenda inimeste, omaenda kodanike peale. Inimelu ei olnud niivõrd väärtustatud, kui ükskõik milline sõjaline objekt või sõjaliste eesmärkidega seotud majanduslikult strateegiline objekt, olgu see siis tuumaelektrijaam või mingisugune raadioluure sõjaline objekt.

Paneb mõtlema selle peale, milliseid mehhanisme riik on võimeline kasutama selleks, et inimest kontrollida. Reeglina räägitakse alati sellest, et riik ongi mõeldud selleks, et inimest kuidagi piirata, kohustada. Vahe õigusriigi ja totalitaarse võimuriigi vahel seisneb selles, et võimuriik, totalitaarne riik on seadnud enda eesmärgiks kehtestada totaalne kontroll inimese üle. Mitte ainult inimese käitumise üle, vaid (üritab) kontrollida ka seda, mida ta mõtleb, kavatseb teha.

Ukrainlaste eripära
Eestis on kindlasti teistmoodi see, et siinsed ukrainlased on harjunud enda vastandama riigile. Ukrainas on väljakujunenud olukord, kus inimene ütleb, et siin on rahvas, siin on meie ja see on riik. Riik assotsiatseerub alati oligarhide; miilitsate, kes on tegelikult kriminaalkurjategijad, vormis, pagunitega; või siis igasuguste muude väärnähtustega.

Mõnes mõttes on meil ukrainlastega ühist see, et oleme mõnes mõttes pärit kunagi eksisteerinud ühest riigist – Nõukogude Liidust, mida enam ei ole. Küsimus on selles, kuivõrd on õnnestunud lahti mõtestada oma minevikku eestlastel ja ukrainlastel.

Nüüd me kuulume pigem Euroopa ruumi kui postsoveti ruumi, aga Ukraina on sattunud ikkagi probleemidesse, pole suutnud neid lahendada ja jäänud mentaalselt ikkagi Homo soveticus'eks, mida tänapäeval kasutab väga oskuslikult ka Kreml, sest Vladimir Putini retoorika oponeerib ja tugineb justnimelt nõukogude mentaliteedil põhinevale igatsusele Nõukogude Liidu, impeeriumi järele.

Film räägib impeeriumist ja küsib, kas impeerium on surnud või kestab edasi. Selle impeeriumi üheks ilminguks on kindlasti ka see raadioluureobjekt ja riigi käitumine Tšornobõli katastroofi ajal.

ETV2s Keskkonnakuu raames linastuv film ''DUGA3 - Vene rähn'' (The Russian Woodpecker, USA/Ukraina 2015) on eetris teisipäeval, 31. mail algusega 22.05. Film jälgib ukraina kunstnikku Fjodor Aleksandrovitši, kes on veendunud, et Tsornobõli katastroofi näol polnud tegemist õnnetusega, vaid seda tehti sihilikult ja kõik oli seotud lähedalasuva radariga Duga-3, mis ei osutunud nii efektiivseks, nagu loodeti.