Toitumisteadlane: veganid on enamasti väga targad, aga... ({{commentsTotal}})

Džomolungma.
Džomolungma. Autor/allikas: Pavel Novak/Wikimedia Commons

Džomolungma, maailma kõrgeim mägi on nõudnud viimase nädalaga neli ohvrit, sh 34-aastase Melbourne'i ärikoolis õpetanud lektori Maria Strydomi. Kogenud mägironija otsustas muu hulgas tõestada, et veganid suudavad teha täpselt sama, mida traditsioonilisema toidusedeliga inimesed.

Kõik märgid viitavad, et naine suri enne tippu jõudmist mäehaigusesse. Sama tõve all kannatas ka tema sama elustiili viljelev abikaasa, kes kõige hullemast siiski pääses. Samas puuduvad tõendid, et hapniku puudujäägini viis veganlus. ERR Novaator uuris maailmameedias paari toitumistavadele keskendunud pealkirjade valguses toitumisteadlaselt Mai Maserilt, milliste probleemidega veganid tavaliselt rinda pistma peavad ja kas Strydom trotsis avalikkuse eelarvamusi põhjendatult. Näiteks paar päeva varem jõudis edukalt mäe tippu samuti veganist Mumbais sündinud progammeerija Kuntal Joisher.

Emeriitprofessor leidis, et eeskätt on küsimuses ratsionaalsuses. ''Ma ei eita, et veganid on enamasti väga targad, sest nad oskavad neid valikuid teha. Nad saavad aru, kui on üht või teist toidulisandit vaja. Ent mulle põrmugi ei meeldi sellised toidupüramiidid, kus on iga korruse juures mingi tabletipurk või toidulisand, millega üht või teist asja asendada. See ei ole normaalne söömine. Miks mul peavad purgid olema? Kui vanaks või haigeks jääd, siis on sul tablette nagunii vaja,'' nentis Maser. Teisisõnu ei ole tema sõnul mõtet oma elu põhjendamatult keeruliseks teha.

Samal ajal rõhutas ta, et veganiks hakates tuleb teha valikuid äärmiselt hoolikalt, seda juba toitainete omastamise tõttu. ''Kui ma söön sellises kombinatsioonis, nagu on organism ajalooliselt juba harjunud ja ka teadus kinnitanud, siis need toitained imenduvad kõige paremini. Kui ma midagi muudan, siis pean olema väga tark, et oskaksin neid kombinatsioone niimoodi teha, et minu keha saaks ikkagi need vajalikud ained kätte,'' laiendas toitumisteadlane. Heaks näiteks on raud, mida omastab organism oluliselt paremini C-vitamiini juuresolekul.

Raud
Raud on halvasti läbimõeldud vegandieedi juures sageli ka üheks komistuskiviks. Pole ime, et märkimisväärse osa mägironijast lektorile suunatud küsimustest seondusid just rauavaegusega. ''Punalibled on hapnikukandjad ja vajavad hemoglobiini. Selle tekkeks on aga vajalik raud, mis imendub taimsest toidust väga halvasti. Kui meil ei ole piisavalt rauda, pole erütrotsüütidel hapniku kandmiseks piisavat võimekust. Kuid hapnik kindlustab meil elus mälu, mõistuse ja edukuse,'' sõnas Maser. Aneemiaga võib kaasneda seetõttu ka näiteks väsimustunne.

Parimate raua allikatena nimetas toitumisteadlane vere- ja lihatooteid. Samas möönis Maser, et Maa elanike arvu kasvades võib loomsest valgust lihtsalt puudu jääda. Viimast tuuakse sageli ka taimetoitlaseks hakkamise taga oleva põhjusena. Raua kontekstis poleks aga loomset ainest väga palju vaja. ''Näiteks loomaliha võiks süüa peotäiesuuruse lõigu kaks korda kuus. Sellest täiesti piisaks, sest organismis tekivad varud,'' märkis emeriitprofessor.

Valgud
Asendamatute toitainete nagu mitmete aminohapete puhul on aga puudujäägi tekkimises mõistmine keerukam. ''Osa asendamatutest aminohapetest saame kätte kaunviljadest. Võib püüda seda kompenseerida, aga organism peab selleks väga palju vaeva nägema. Keha on väga keeruline kombinaat ja sageli me ei oskagi väga täpselt ette öelda, et sul on mingit aminohapet vähe ja see defitsiit tekib ühel või teisel põhjusel,'' nentis Maser.

Puudujääk võib aga omakorda ähvardada mitmete tervisehädadega. ''Pidevalt toimub organismis rakkude uuenemine – rakud ju kuluvad. Eelkõige hakkavad kannatama intensiivsemalt ja kiiremini paljunevad rakud, sh sugurakud,'' selgitas emeriitprofessor. Muu hulgas võib asendamatute aminohapete puudujääk tekitada lihasnõrkust.

Energia
Mööda ei saa vaadata ka puhtast energiavajadusest, mis tuleb eriti välja füüsilise pingutuste korral. Maser tõi näitena välja murdmaasuusatajad, kellel on erinevalt istuvama elustiiliga naiste 2000 kilokalorist päevas tarvis 6000—7000 kilokalorit. Puhtalt taimse toiduga on vajaduse katmine keerukas juba tehnilistel põhjustel.

''Et me kõik toitained taimsest toidust kätte saaksime, peab selle toidu kogus peab olema suurem, kuid kuna meil on üks magu, mille maht on piiratud, ongi küsimus selles, kui hea valiku ma oskan teha ja milliste toitainete kasuks, et saaksin selle vajaliku koguse kätte,'' rõhutas toitumisteadlane. Erinevate riikide toitumissoovitustest paistab tema sõnul selgelt välja, et eelistada tuleks kõrge bioväärtusega toitaineid. Rohkem energiat, valke, vitamiine ja mineraale kipuvad aga sisaldama just loomsed toidud.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: