Sel nädalal hääletab Euroopa Nõukogu, kas keelata taimekaitses domineeriva herbitsiidi - glüfosaadi - kasutamine Euroopa Liidu liikmesmaades või lubada seda ka edaspidi. Luik rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et glüfosaati leidub meie toidus ja keskkonnas mitmel viisil.

"Mind teeb väga kurvaks, et EFSA - Euroopa Toiduohutuse Agentuur tegi täiendava riskihinnangu, mis Christopher Portier' ja 94 teadlase analüüsi põhjal on tööstuse poolt väga kallutatud, kasutab juba vananenud andmeid ja pole teaduspõhine," lausus ta.

"Meil on üle 30 erineva umbrohuliigi, mis on täiesti resistentsed glüfosaatide suhtes."

Emeriitprofessori sõnul ei analüüsita Eestis regulaarses toiduseires glüfosaadijääke, sest proovid on väga kallid. USAs tehti mullu esimesed suuremad analüüsid ning tekkis suur skandaal, kui selgus, et sealsel toidulaual sisaldab seda herbitsiidi nii piim, muna, teravili kui soja.

"Eestis viimases toiduseires analüüsiti glüfosaadi suhtes ainult nisu ja seal olid muidugi ka glüfosaadid sees, aga väga väikeses koguses," märkis Luik ja lisas, et läbi loomasööda satuvad need ka loomsetesse saadustesse, mida pole üldse analüüsitud.

Mahedalt tootmine võiks teadlase arvates olla meie põllumajandusele hea väljapääs, sest nii suudetaks keskkonna potentsiaali rohkem säilitada. Samuti tõi ta välja, et paljud umbrohud on glüfosaadile juba resistentseks muutunud ja see aina süveneb. "Meil on üle 30 erineva umbrohuliigi, mis on täiesti resistentsed glüfosaatide suhtes. Me teeme suunatud arendust, me jookseme loodusega võidu, aga jääme siin kaotajaks," rõhutas Luik.

Kõigile koduaiapidajaile soovitas ta keemilistest taimekaitsevahendeist eemale hoida. Teiseks peab ta väga tähtsaks, et vee, mulla ja toidu olukorda puudutavad seireandmed saaksid inimestele rohkem kättesaadavaks, et teadlikkust tõsta. Glüfosaat oleks professori hinnangul vaja rutiinsesse toiduseiresse sisse viia, et selle mõjust parem pilt saada.

Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai tõi välja, et igale vahendile on alternatiiv, kuid kui glüfosfaatidest loobuda, tuleks sama tulemuse saamiseks kasutada mitme herbitsiidi kombinatsiooni. Ta märkis, et kui 2012. aastal taotleti glüfosaadi kasutustähtaja pikendamist, tellis Euroopa toiduohutusamet riskihinnangu Euroopa parimatelt teadlastelt ning selle kohaselt võis kasutamist pikendada.

Ka pärast Rahvusvahelise Vähiagentuuri mullu tehtud avaldust, et glüfosaat võib olla üks vähi põhjustajaid, lasi Euroopa Komisjon Euroopa Toiduohutusametil kõige uuemad uuringud üle hinnata ning Kevvai sõnul säilis hinnang, et glüfosaat ei ole põllumeeste kasutatavas koguses tõenäoliselt vähktõve põhjustaja.

"Koduaias saab kõplaga kõik tehtud, seal ei pea kindlasti pritsiga ringi jooksma."

Asekantsler on enda sõnul nõus europarlamendi soovitusega, et glüfosaadi kasutamine väljaspool põllumajandust, näiteks teeäärte hoolduses, parkides ja mänguväljakutel, peaks olema märksa piiratum ja see on suund, mida ELi otsustusprotsessis ka toetatakse.

Eesti võiks Kevvai arvates Prantsusmaa ja Hollandi eeskujul keelata glüfosaadi mitteprofessionaalse kasutamise. "Koduaias saab kõplaga kõik tehtud, seal ei pea kindlasti pritsiga ringi jooksma," märkis ta.

Anne Luik tõi välja, et avalikult kättesaadavates teadusandmetes on glüfosaadil selged seosed lümfiteede- ja vereloomekasvajatega, kusjuures probleem on selles, et glüfosaat põhjustab koostoimes teiste ainetega väga tõsist oksüdatiivset stressi ja kahjustab DNAd kõigil organismidel, kaasa arvatud inimesel.

Milliseks riikide positsioon glüfosaadi kasutamise osas kujuneb, selgub homsel koosolekul. Riigikogu maaelukomisjoni juht Ivari Padar ütles, et debatt sel teemal on teretulnud, ent peamine on hinnangutes jääda teaduspõhiseks.

Eestis kasutatakse igal aastal 290 tonni glüfosaati.