Uuring: kiirabi vajavate migreenihaigete teadlikkus oma haigusest peab tõusma ({{commentsTotal}})

Tallinna kiirabi.
Tallinna kiirabi. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Peavalud, seal hulgas migreen, on üks kõige sagedasem kaebus, millega inimesed perearsti, erakorralise meditsiini ja kiirabi poole pöörduvad. Paraku on paljude migreenihaigete teadlikkus oma haigusest väga madal ning selliste patsientide paremaks teenindamiseks võiks ühtlustada ka kiirabide tegevuskavad.

Niisuguste järeldusteni on jõudnud Tartu ülikooli arstiteaduse viienda kursuse üliõpilased Sirli Saar ja Siim Rinken, kes analüüsisid poole aasta jooksul (1.07.2014–31-12.2014) Eesti kahe suurima kiirabiasutuse väljakutseid peavaluga patsientide juurde. Uuring põhineb kiirabikaartidel, millele oli juhtivaks diagnoosiks märgitud migreen.

“Peavalu on sagedane kaebus, mis alandab elukvaliteeti ja on suure sotsiaalmajandusliku koormusega,” rääkis erakorralisele meditsiinile keskenduv Saar tudengite neurokonverentsil. Ta rõhutas, et peavalu põhjuse väljaselgitamine on ülimalt oluline, sest nii saab inimene ise enda jaoks väga palju ära teha. “Seda nii peavalusid oskuslikult ennetades kui ka mittemedikamentoosete võtetega,” lisas ta. “Samas võib diagnoosimata migreeni või pingepeavalu ebaadekvaatne käsitlus viia ravimite ületarvitamisest tingitud peavaluni.”

Kuigi migreen on kõige levinum neuroloogiline haigus ning selle raviks on välja töötatud tõhusad teaduslikult tõestatud ravimid triptaanid, vajab sellest hoolimata iga päev mõni inimene migreeni tõttu ka kiirabi.

“Meie ravikaartide analüüsist selgus, et Tartu kiirabi valimis oli neuroloogi poolt migreeni diagnoos määratud 54 protsendil ja Tallinna kiirabi valimis ligi 88 protsendil. See võib vihjata sellele, et maainimene käib vähem eriarsti juures,” arutlevad Saar ja Rinken.

Sellepärast soovivad uuringu autorid inimestele veel kord südamele panna: “Tugevate, episoodiliste ja pulseerivate peavalude korral tasuks kindlasti täpse diagnoosi ja tõhusate ravimite saamiseks pöörduda perearsti ja neuroloogi juurde.

Ravimeid võetakse vähe

Samas tuli uuringust välja ka tõsiasi, et neuroloogi poolt välja pandud migreeni diagnoosiga patsientidest olid spetsiaalsed migreenivastaseid ravimeid (triptaanid) kodus olemas vaid üheksal protsendil. See tähendab, et kaks kiirabiasutust külastasid poole aasta jooksul kokku 256 migreenisümptomitega patsienti ja neist vaid 23-l olid olemas tõhusad migreenivastaseid ravimeid.

“Meie hüpotees on, et inimesed, kellel on kodus triptaanid olemas, ei vaja kiirabi, kuna tulevad ise oma hoogudega paremini toime. Triptaanid on efektiivsed ja sellepärast peaksid need olemas olema igal enda tervisest lugupidaval migreenidiagnoosiga inimesel.”

Saar täpsustas, et nii nagu migreeni diagnoosi saanuid, oli ka triptaane omavaid patsiente oluliselt rohkem Tallinna kiirabi piirkonnas (13,9%) kui Tartu omas (3,4%).

“Kahe asutuse valimi erinevuste põhjus võib olla seotud asjaoluga, et Tartu kiirabi teenindab suures osas maapiirkonda. (SA Tartu kiirabi hõlmab kuute maakonda: Tartumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Põlvamaa, Viljandimaa, Valgamaa. Tallinna kiirabi teenindab vaid pealinna ja selle lähiümbrust – toim.) Võimalik, et maainimese jaoks jääb triptaanide koju valmis ostmine nii teadmatuse kui ka finantsiliste piirangute taha,” arutlevad Saar ja Rinken.

Veelgi kummastavana paistab Tallinna ja Tartu kiirabikaartide võrdlusest välja see, et 44 protsenti Tartu kiirabi patsientidest ei olnud enne kiirabi kutsumist enesetunde parandamises võtnud mitte ühtegi käsimüügis saada olevat ravimit. Tallinna piirkonnas oli selliseid patsiente 14 protsenti. “Ometi on nii NSAID preparaadid, nagu näiteks Ibuprofeen, kui ka Paratsetamool migreeni ja ka teiste peavalude kontekstis tõestatud efektiivsusega, kui neid tarvitatakse õigetes annustes,” sõnas Saar.

Kui keskmiselt tervelt kolmandik kiirabi vajanud migreenikaebustega inimestest kasutab peavalu esmaseks ohjamiseks kiirabibrigaadi väljakutset, näitab see Sirli Saare sõnul, et inimeste teadlikkus haigusega toimetulekuks on tõepoolest kahetsusväärselt madal.

Kiirabitöö ühtlustamine

Kuigi migreen on väga levinud, selgus uuringust, et Eesti kaks suurimat kiirabiasutust käsitlevad migreenihaigeid võrdlemisi erinevalt. Näiteks selgus kiirabikaartide analüüsist, et keskmiselt kestab visiit migreenipeavaluga patsiendi juurde Tallinna kiirabil 25 minutit ja Tartu kiirabil 14 minutit. “Suurim erinevus kahe asutuse brigaadide migreenipatsiendi käsitluses oli aga ravimite manustamise viisis,” rääkis Saar.

Tartu kiirabi manustas migreenihaigetele 80 protsenti ravimitest süstiga lihastesse ja 20 protsendil juhtudest rajati veenitee ehk paigaldati kanüül. Samal ajal on ravimimanustamisviiside osakaalud Tallinna kiirabi praktikas vastupidised: migreenihaigetele manustati 20 protsendil juhtudest vaevusi leevendavaid ravimeid süstiga lihasesse ja 86 protsendil juhtudest kanüüli abil veeni. Samuti leidus mitmeid erinevusi selles, milliseid konkreetseid ravimeid kahes eri piirkonnas kasutati ja see tulenes peamiselt kiirabide erinevast varustusest.

Kiirabi kvaliteedi tõstmise eesmärgil esitlevad Sirli Saar ja Siim Rinken uurimustöö tulemusi ja sellest lähtuvaid soovitusi kiirabitöö seisukohalt ka mai lõpus kiirabiliidu kevadkonverentsil. Sellel järgneb koolitusmaterjal ning artikkel erialases kirjanduses. Kaugem eesmärk on ühtlustada kiirabibrigaadide tegevust migreenihaige käsitlemisel ja luua alus migreeni teaduspõhisele käsitlusele haiglaeelses etapis.

Kas tead?

• WHO statistika kohaselt on kannatab migreeni käes 12–16 protsenti elanikkonnast, seejuures naiste ja meeste suhe 3:1.
• Migreen on sagedaseim neuroloogiline haigus, mis alandab elukvaliteeti. Ühtlasi on see ka kõige kallim neuroloogiline haigus, kuna näiteks haiguspäevade tõttu koormab jõudsalt sotsiaal-majandust.
• Migreenile on iseloomulik episoodiline valdavalt ühepoolne pulseeriv peavalu koos kaasuvate sümptomitega nagu iiveldus, oksendamine, fotofoobia ehk silmade valguskartus ja fonofoobia ehk tugevate helide pelgus ning liikumistalumatus.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: