Järgneva puhul on raske häälestada end õigele ootamise lainele. Ühest küljest võiks oodata erakordseid kingitusi. Kuid need on nii erilised, et hirm tuleb peale. Nagu sünnipäevaga, on selle saabumine peaaegu et paratamatu, st ise seda muuta ei saa. Kuigi hetkel on tegemist veel ennustusega, kipub neis olema terake tõtt. Eks otsustage ise. Eriti need, kellel on vanust alla 40 aasta, sest kui ennustajatel on õigus, siis satub teie elu väga omapärasesse olukorda.

Enamus teavad või on kuulnud Ray Kurzweilist ja tema tulevikuennustustest, inimesest versiooninumbriga 2.0, surematusest jmt. Kurtzweil on isikuna populaarne, tuntud kui edukas leiutaja ja töötab viimased aastad igasuguste visioonide realiseerimiseks piisavalt hea potentsiaaliga Google'is.

Vähem tuntud, kuid Kurzweiliga võrreldava leiduri ja visionäri taustaga on ka futuroloog, briti alam Ian Pearson. Ta on 1600 leiutise autor, mitme tehnoloogiaga seotud teadusliku organisatsiooni liige, nõustab riiki, pakub konsultatsioone ettevõtetele ja püüab aru saada tulevikust. Viimases osas hindab ta kogemuse põhjal oma senise 10—15 aasta kaugusele vaatamise paikapidamise täpsuseks 85 protsenti

Teatud ettevaatlikkusega võime siis lähtuda sellest, et järgmiste 15 aasta kauguste ennustuste realiseerumise tõenäosus on 85 protsenti ja aastaks 2050 tehtavate ennustuste tõenäosus võiks olla sellest omakorda 85 protsenti ehk umbes 72 protsenti. Pearson ennustab, et inimesed on aastaks 2050 muundanud end uueks liigiks, millele andis ta nime Homo optimus. Tegemist oleks inimese ja masina sümbioosiga, sarnaselt Kurzweili nägemusele versioonist 2.0, tuntud veel kui transhumanismi ajastu. ''Optimus'' tuleneb meie peagi praktikaks muutuv võime optimeerida oma genoom selliseks, et bioloogia sobituks paremini kokku masinatest lisaseadmetega.

Lõpptulemusena oleks inimesed ilusamad, intelligentsemad, emotsionaalselt täislikumad, kehaliselt võimekamad, tervemad ning õnnelikumad. Võibolla polegi need eesmärgid tehniliselt saavutamatud. Kuid probleeme võib tekkida seoses ilu ja õnne olemuse formaliseerimisega.

Lisaks peab Ian Pearson tõenäoliseks, et järgmise 36 aastaga oleme lahti muukinud inimese teadvuse ja kuna selleks ajaks on aju-tehnoloogia liidesed laialt kasutusel, võime oma teadvuse kopeerida kunstinimese ehk androidi sisse. Tulemuseks oleks mitu ühele isikule kuluvat samaaegse objektiivse reaalsuse seisundit ja mitu identiteeti. Üks teadvustest oleks meie kehas, teine või rohkemgi androidi kehas ja üks võiks olla internetis ning kasvõi mälupulgal.

Märkamatult tagaks see samm surematuse. Võibolla isegi surematused, sest eksisteerida võiks kasvõi mitu paralleelset Donald Trumpi. Viimane meenus mitte õelusest, vaid seetõttu, et esialgu oleks tegemist kalli teenusega, mida saavad endale lubada vaid rikkamad. Toimuvate eelvalimiste põhjal võiks oletada, et Trumpile idee meeldiks.

Alles aastaks 2070 langeb teenuse hind kättesaadavale tasemele laiadele massidele. Pearsoni ennustustäpsuse koefitsienti arvestades oleks hinnalanguse tõenäosuse stsenaariumi tõenäosus alla 60 protsendi. Järelikult on maailmas enne väga palju Donald Trumpe, kui järjekord sinu paljundamiseni jõuab.

Pearsoni stsenaariumi puhul tekib teinegi uudne olukord. Võib juhtuda, et vajatakse erinevat tüüpi inimesi nagu inimese-masina hübriidid, androidi sees elavad inimhinged või täiesti virtuaalselt eksisteerivad ''nutikad olevused''. Kuid miks piirduda ainult inimesega, juhul kui see määratlus üleüldse enam on pädev.

Igal juhul on pigem tõenäolisem kui mitte, et kirjeldatud võimekusega inimese liigi projektsioon ei jätaks puutumata loomariiki. Seega, alla 40-aastased, käige veel mõned korrad loomaaias, sest tulevikus hakkavad koerad rääkima ja tekivad uued loomalaadsed liigid. Oodata pole jäänud kaua. Millise tundega sina oma surematust ootad?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.