Klimatoloog Ain Kallis ütles, et sajandi lõpus sajab Eestis vihma 15 protsenti rohkem, suusatada saab vaid Pandivere kõrgustikul. ''Sellist püsivat lumekatet jääb kevadkuudel üha vähemaks ja jaanuaris-veebruaris üpris harva. Temperatuur peaks meil tõusma isegi üle kahe kraadi,'' märkis Kallis.

Kuigi torme väga sageli pole, püsib üleujutusoht üsna suurtel aladel. ''Aastal 2100, kui on kõige hullem, siis on ikkagi suur osa Pärnust vee all ja Narva-Jõesuust rääkimata. Seal Tiskre kandis on (planeering) tehtud täiesti arvestamata mingisuguste kliimastsenaariumitega,'' laiendas klimatoloog.

See on prognoos, mille tagajärgedeks on eri ametkondadel aega valmistuda. Eelkõige tuleb parandada seiresüsteemi, et üleujutusteks ja kuumalaineteks valmis olla.

''Kui meid ootab natukene soojem suvi, siis kindlasti turismivaldkond võiks olla atraktiivsem, aga samas üleujutuste puhul jällegi need piirkonnad, kus need üleujutused tihedamini juhtuda võivad, peaksid jällegi planeerima oma maakasutusi nii, et mitte nendesse piirkondadesse ehitada,'' kinnitas Evelyn Müürsepp keskkonnaministeeriumist.

Inimgeograaf Antti Roose toob kitsaskohana esile, et praegused linnaalade planeeringud ei kohandu kliimamuutustega. Olulist vihmavee juhtijast roheala jääb üha vähemaks. ''Ehitatud ala pindala suureneb, asfalteeritud alade pindalad suurenevad. Kõik need maakasutuslikud muutused, nagu ka pikaajalised otsused planeeringutena, see muutub probleemiks,'' nentis teadlane.

Transpordi vallas paistab tulevikus suurimaks probleemiks olema maanteedele tekkiv jäide. Aastaks 2100 on jäitepäevi ehk 0-kraadise temperatuuriga päevi 15 võrra rohkem kui praegu. See tähendab, et teede projekteerimise nõuded peavad muutuma karmimaks, märkis Kerli Kirsimaa Stockholmi keskkonna instituudi Tallinna keskusest.

''Üks meede, mida me välja pakkusime, oli see, et vaadata üle teehoiu ja kemikaalide nõuded, et inimtervis ei kannataks selle all, kui me rohkem kasutame igasuguseid kemikaale teedel seoses sellega, et meie talved muutuvad soojemaks. Me eeldame, et ka turism suureneb, inimesed liiguvad rohkem, kergliikluse koormus suureneb,'' selgitas Kirsimaa.

Keskkonnaministeeriumis on praegu välja töötamisel kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Selle eelnõu on plaanis valitsusele esitleda veel selle aasta teises pooles.