Nõdrameelsuse plahvatuslikku levikut saab vältida ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Iriss photo collection/Creative Commons

Vananev elanikkond toob uued väljakutsed. Muu hulgas on peljatud, et hüppeliselt hakkab kasvama dementsuse all kannatavate inimeste arv. Suurbritannias viimase 20 aasta jooksul kogutud andmed vihjavad aga, et piisavad investeeringud tervishoiusüsteemi ja üldine terviseteadlikkuse kasv võib vähemalt meeste hulgas uute haigusjuhtude arvu oluliselt vähendada.

''Ühendkuningriigis on tehtud varasematel aastatel tehtud rahvatervisesse märkimisväärseid investeeringuid. Tundub, et see aitab vanemaid inimesi, eriti mehi, dementsuse eest kaitsta. Nii on äärmiselt oluline, et tervishoiupoliitika kujundamisel võetakse arvesse ka potentsiaalset pikaajalist kasu,'' leidis Cambridge'i ülikooli rahvatervise instituudi direktor Carol Brayne.

Hiljuti ajakirjas Nature Communications ilmunud analüüsis leidis Brayne kolleegidega, et Suurbritannias registreeriti aastatel 1990-2011 aastas ligikaudu 210 000 uut dementsusjuhtu. Eelnevatel aastatel kogutud andmete põhjalt tehtud ennustuste põhjal võis oodata, et see küündib 250 000ni. Seda vaatamata elanikkonna vananemisele.

Selgema mõõdiku kohaselt on dementsuse esinemissagedus langenud populatsioonis ligikaudu viiendiku võrra. Kui 1990. aastate alguses diagnoositi iga tuhande inimese kohta igal aastal dementsus 20,1-l, siis aastatel 2008—2013 tehti seda keskmiselt vaid 17,7l.

Sellest lõviosa saab kanda vanemaealiste meeste arvele. Näiteks 65--69aastaste meeste seas on juhtumite arv kahanenud rohkem kui poole võrra. Erisuse põhjused jäävad hetkel ebaselgeks. ''Kui teaksime, mis selle taga on, saaksime vähendada (selle) esinemissagedust ka naiste hulgas. Ilmselged muutused seonduvad südame ja veresoonkonna tervisega... suitsetamisest loobumise ning vererõhu ja kolesterooli mõõtmisega,'' märkis uurimusega mitteseotud Londoni ülikooli kolledži neuroteaduse professor John Hardy (Briti) teadusmeedia keskusele antud kommentaaris.

Nii näib dementsusega seonduvate kulude vähendamisel olevat lisaks haiguse varasemasele diagnoosimisele ja haiguse kulu aeglustamisele olevat olulisel kohal ka riskide maandamine ja teavitustegevus. Näiteks seostub dementsus tihedalt ülekaalulisuse ja diabeediga. Suures osas vanades tööstusriikides ja arengumaades on aga mõlema esinemissagedus tõusuteel.

Brayne hoiatas lisaks, et Ühendkuningriigis ja varem ka Ameerika Ühendriikides nähtud mustreid ei saa universaalselt teistele riikidele üle kanda. ''Kuigi Euroopas on tehtud märkimisväärseid investeeringuid, võib mitmel pool mujal näha endiselt ebavõrdust ligipääsus nii haridusele kui ka tervishoiusüsteemile. Täiendavaks riskiteguriks on alatoitumus lapseeas. Seni, kuni selles vallas erilist progressi näha pole, on dementsusel maailmale oluline mõju,'' nentis professor.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: