Enda töötamise kogemustest rääkides leiavad kõrgharidusega, kuid töötud või lihttöid tegevad venekeelsed naised, et nende etniline päritolu ja vene emakeel seavad nad tööturul ebasoodsasse positsiooni. Näiteks peetakse enda eesti keele oskust enamiku töökohtade jaoks ebapiisavaks ja tajutakse kõrvalejäetust eestlaste sotsiaalsetest võrgustikest ja töökollektiividest.

Tööturul edukad eestlastest meesjuhid toetuvad karjääriredelil ülespoole liikumiseks sotsiaalsele võrgustikele. Seejuures aga peavad nad sotsiaalsete sidemete rolli tööalase edukuse saavutamisel ja säilitamisel iseenesestmõistetavaks. Ka soolist ebavõrdsust tööturul peetakse loomulikuks, ei nähta selle süsteemsust. Võrdõiguslikkuse temaatikast taandatakse ennast juhtidena ja oma organisatsiooni.

Eestlastest meesjuhtide puhul aitab sotsiaalse kapitali edukas kasutamine ning selle loomulikuna esitamine luua ja säilitada positiivset enesekuvandit ning omavahelist solidaarsust, nii juhtide kui edukate meestena. Taolistel privilegeeritud gruppidel on võimalik kehtestada tööturul endale soodsaid norme ja väärtusi.

Selleks, et tööturul ja muudes eluvaldkondades ebavõrdsust mõista ja vaidlustada, ei peaks keskenduma vaid neile, kes on ebasoodsas positsioonis ja silmnähtavalt eristuvad, vaid ka nendele, kes on edukad ja paistavad meile normaalsete ja tavalistena – näiteks, mehed, eestlased ja heteroseksuaalsed inimesed. Igaüks võiks endalt küsida, millised on minu privileegid mitmete sotsiaalsete tunnuste alusel või mille alusel olen võrreldes teistega ebasoodsas positsioonis?

Ühe minuti loeng põhineb Kadri Aaviku 23. novembril 2015. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööl “Intersectional Disadvantage and Privilege in the Estonian Labour Market: An Analysis of Work Narratives of Russian-Speaking Women and Estonian Men”. http://www.etera.ee/zoom/9075/view?page=3&p=separate&view=0,0,2067,2834