Doktoritöö: enamikul Eesti poodides müüdavast linnulihast leiti tõsiseid nakkushaigusi põhjustavaid baktereid ({{commentsTotal}})

Doktoritöö raames uuriti just toorest liha, kuid kuumutamisega on võimalik kampülo- ja listeeriabakterid hävitada ja sel juhul ei kujuta need inimesele ohtu.
Doktoritöö raames uuriti just toorest liha, kuid kuumutamisega on võimalik kampülo- ja listeeriabakterid hävitada ja sel juhul ei kujuta need inimesele ohtu. Autor/allikas: Zak Zavada/Creative Commons

Campylobacter spp. ja Listeria monocytogenes – need on kaks bakterit, mis põhjustavad inimestel zoonoose ehk nakatavad inimesi loomade nakkushaigustega. Maaülikoolis kaitstud doktoritöö jaoks tehtud uuringu tulemused näitavad, et Eestis toodetud ja Eestisse imporditud linnuliha on nende kahe bakteriga saastunud.

„Termofiilsed kampülobakterid on paljudes maades ühed põhilised inimese bakteriaalse mao-peensoolepõletiku põhjustajad ja Euroopa Liidu riikides on kampülobakterioos jätkuvalt kõige sagedamini esinev zoonoos,“ rääkis doktoritöö autor Kristi Praakle.

Listerioos on nakkushaigus, mille kutsub esile bakter Listeria monocytogenes ja mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi. Inimesed haigestuvad, kui tarbivad linnuliha, mis on nakatunud kampülobakteri või listeeriabakteriga (Campylobacter spp.) või listeeriabakteriga (L. monocytogenes).

Linnud võivad olla kampülobakterite ja listeeriate asümptomaatilised kandjad ehk neil ei esine selle bakteri tekitatud nakkuse haigusnähte. „Peamiselt saastub linnuliha fekaalse saastumise teel lindude algtöötlemisel tapamajas või ristsaastumise teel linnuliha edaspidise töötlemise käigus,“ selgitas Praakle.

Doktoritöö raames määras Praakle kui levinud on kampülobakterid ja listeeriad Eestis toodetud ja siia imporditud toores linnulihas. Etteruttavalt tuleb öelda, et doktoritöö raames uuriti just toorest liha, kuid kuumutamisega on võimalik haigustekitajad hävitada ja sel juhul ei kujuta need inimesele ohtu.

Geneetilise mitmekesisuse hindamiseks tegi Praakle isoleeritud patogeeni tüvede sero- ja genotüpiseerimine ning määras täiendavalt bakteritüvede tundlikkust antibiootikumide suhtes.

Kampülobakterit esines kolmandikus proovidest

Praakle käsitleb oma doktoritöö osana 2012. aastal Eestis tehtud kaht uuringut, millest selgub, et 600 toorest broileriliha proovist oli esimese uuringu kohaselt kampülobakteritega saastunud 13% ja teise uuringu kohaselt 35%.

Erinevuse põhjuseks võib olla asjaolu, et teises uuringus analüüsiti üksnes neid kanabroileriliha proove, mis sisaldasid nahka (koivad, tiivad ja rinnakud). See annab alust järeldada, et kampülobakteriga saastunud tooteid on märkimisväärselt rohkem nahka sisaldavate toodete hulgas. Oluline on mainida, et peamiselt müüakse Eesti jaekaubanduses selliseid värskeid kanabroileriliha tooteid, mis sisaldavad nahka.

Listeeriabakterit esines 70% proovidest

Praakle väitekirja üks publikatsioonidest tugineb 240 toorel broilerikoiva proovi uuringul (120 Eesti päritolu ja 120 imporditud). Proovid koguti Tallinna ja Tartu suurematest jaemüügikauplustest ja turgudelt aastal 2002. Listeeriabakterit esines neist 70 protsendil.

Eesti ja imporditud linnuliha proovidest oli listeeriabakterit vastavalt 88% ja 53%. Listeeriabakteriga saastunud linnulihaproove esines rohkem Tartu kui Tallinna jaekaubanduses, vastavalt 100% ja 83%.

Bakterite genotüpiseerimine andis aimu ka selle kohta, kuidas liha võis saastuda. Genotüpiseerimisel sai Praakle 35 genotüüpi, millest 11 sisaldusid üksnes Eesti, 2 Soome, 4 Taani ja 4 Ungari toodetes. 14 genotüüpi olid sellised, mida leiti erinevate, ka üksteisest kaugemal paiknevate riikide toodetest. Mõnel juhul esines üks ja sama genotüüp eri maadest pärit linnuliha proovides, mis olid ostetud ühest müügikohast.

See võib viidata võimalikule ristsaastumisele müügikohas. Pikema uurimisperioodi jooksul leiti Eesti päritolu linnuliha eri proovidest korduvalt sama genotüüp. See võib viidata saastumisele linnuliha käitlevas ettevõttes.

Vaja tõhustada kontrolli

Kristi Praakle kirjutab oma väitekirjas, et Eestis on vaja tõhustada linnuliha kontrolli kogu toiduahela ulatuses – algtootmisest farmis kuni jaekaubanduseni. „Uuritud toidupatogeenid on olulised toidupatogeenid, mis võivad levida saastunud toidu kaudu ning põhjustada inimeste haigestumist. Harvadel juhtudel võivad kampülobakteritest ning listeeriatest tingitud infektsioonid lõppeda inimese surmaga,“ selgitas Praakle uuringu olulisust.

Kontrollprogrammid, mille puhul võiks eeskuju võtta Põhjamaadest või teistest EL-i riikidest, peaksid keskenduma bioohutuse tagamisele linnufarmides, et vältida karjade nakatumist. Oluline on rakendada häid hügieeni- ja tootmistavasid kogu toiduahela ulatuses.

Antibiootikumide kasutamise piiramine rangemaks

Ühtlasi osutab Praakle antibiootikumide väärkasutamisest tingitud antibiootikumresistentsuse teemale, kuna seegi oli üks osa tema väitekirjast. Ta sedastab, et antibiootikumide kasutamine linnufarmides peab olema rangelt kontrollitud ja lubamatu on kasutada neid profülaktiliselt ehk anda neid lindudele haiguste ennetamiseks.

„Antibiootikumide resistentsuse teema muutub kogu maailmas järjest olulisemaks, sest resistentsete haigustekitajate poolt tekitatud infektsioonid ei allu efektiivsele ravile ning multiresistentsete tüvede korral ei ole antibiootikumteraapia sageli üldse võimalik.“

Just seetõttu on Praakle sõnul oluline teada toidupatogeenide resistentsuse suundumusi, et vajadusel piirata antibiootikumide kasutamist nii veterinaar- kui humaanmeditsiini tasandil. Antibiootikumide kasutamine põllumajandusloomadel ja -lindudel profülaktilisel eesmärgil on Euroopa Liidus keelatud, kuid riiklik kontroll peab tagama, et seda nõuet ka tegelikkuses täidetakse.

Kristi Praakle doktoritööd „Campylobacter spp. ja Listeria monocytogenes linnulihatoodetes Eestis” juhendasid professorid Mati Roasto, Marja-Liisa Hänninen (Soome) ja Hannu Korkeala (Soome).

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: